URamaphosa uthembisa ukuthi uzoqinisa isandla kwabangena kuleli ngokungemthetho kodwa abantu abakukholwa lokho

Lubhalwe nguPalesa Matlala

UMengameli Cyril Ramaphosa umemezele izinsiza ezinhlanu ezizosiza ukunqanda ukungena kwabokufika ngokungemthetho ngeSonto ebusuku, okuhlanganisa nezinkantolo ezizinikele zabokufika, ukusetshenziswa kwezindiza kwabangenayo emingceleni kanye nabahloli abasha bezabasebenzi abangu-10 000.

Umsunguli weMarch and March, uJacinta Ngobese-Zuma, uluchithile lolu hlelo wathi alusebenzi lingakapheli ihora lenkulumo wabe esebiza iBenoni Shutdown efuna kususwe ngokushesha abokufika abangenazo izincwadi.

UMengameli uCyril Ramaphosa uye e-Union Buildings ngeSonto ebusuku nohlelo. Ubalule ezinhlanu ezinhlanu, inqwaba yezibopho, kanye nomyalezo oya kubantu baseNingizimu Afrika asebechithe izinyanga bemasha: uhulumeni ukuzwile ukukhala kwenu. Kodwa izishoshovu azizange zikukholwe lokho.

Kungakapheli ihora lenkulumo, umsunguli weMarch and March uJacinta Ngobese-Zuma wabiza iBenoni Shutdown. Uchithile lolu hlelo njengolungasebenzi, wathi uhulumeni akanazo izinsiza zokuphatha izinkantolo zokudingiswa noma athumele abahloli bezabasebenzi abangu-10,000 nganoma iyiphi indlela ephusile.

Iqembu loMkhonto weSizwe laweseka umnyakazo.

UNobhala-Jikelele uSibonelo Nomvalo usole abokufika abangenazo izincwadi zokuthi baphendule izingxenye zamadolobha aseNingizimu Afrika izikhungo zobugebengu.

Iqembu liphinde lafuna ukuthi bonke abokufika abangenazo izincwadi baphume ungakafiki umhlaka-30 kuNhlangulana.

Uhlelo lukaRamaphosa luhlanganisa imikhakha emihlanu: ukulwisana nokuphulwa kwemithetho yezokufika kanye nemithetho yezabasebenzi, ukuvikela imingcele, ukuqinisa uhlelo lokuthuthela kwelinye izwe, ukuvala izikhala emithethweni ekhona, nokusebenzisana namanye amazwe ase-Afrika ukubhekana nezinkinga zokufuduka kwabantu kwasekuqaleni.

Izibopho zokuphepha emngceleni zibandakanya ama-ground sensors, ukuqapha ngesathelayithi kanye nezindiza eziveza emingceleni yaseNingizimu Afrika, kanye nokuthuthukiswa kwezindawo zokungena ezimatasa kakhulu. Ohlelweni lokufika kwabantu abavela kwamanye amazwe, lolu hlelo luphakamisa i-biometrics kuzo zonke izikhumulo zezindiza zamazwe ngamazwe, kuqedwe omazisi abaluhlaza, futhi kunqandwe inkohlakalo eMnyangweni Wezasekhaya.

Isimemezelo esisodwa sizocubungula. Lolu hlelo lubandakanya umgomo wokukhawulela ukuqashwa kwabantu bangaphandle ababhalisiwe, hhayi kuphela abasebenzi abangenazo izincwadi. Lokho kuhamba ngaphezu koMthethosivivinywa Wokuchibiyela omayelana nokuqashwa ophambi kwePhalamende njengamanje, oqondise ngqo kubasebenzi abangenazo izincwadi.

ICongress of South African Trade Unions iyamukele le nkulumo. I-COSATU ithe inkulumo kaRamaphosa iqinisekisa ukuthi izikhalo zabasebenzi zizwiwe.

Umfelandawonye wakhomba ukuzibophezela kwabahloli bezabasebenzi abangu-10,000 kanye nezijeziso zasejele zabaqashi abaxhaphaza abasebenzi abangenazo izincwadi njengezenzo ezibaluleke kakhulu. I-COSATU iphinde yaphawula ukuthi iBorder Management Authority ivimbe abantu abangaphezu kuka-450,000 ukuthi bangene eNingizimu Afrika ngokungemthetho ngonyaka odlule, isibalo uRamaphosa asisho enkulumweni yakhe, sathi lesi sibalo siphakamisa imibuzo ngokuthi bangaki abanye abadlule bengabonwa.

IDemocratic Alliance izamukele izibophezelo zokulawulwa kwemingcele kodwa yathi izinkinga zomnotho zaseNingizimu Afrika zibangelwa ukwehluleka ukudala amathuba omsebenzi, hhayi abantu bangaphandle.

Umholi weFederal Geordin Hill-Lewis uthe umthetho kumele udlule kuhulumeni, hhayi amaqembu aqaphile.

URamaphosa uvumile ukuthi uhulumeni uhambe kancane kakhulu. Uxwayise abantu baseNingizimu Afrika ngokuzithathela umthetho ngezandla, wathi yizikhulu ezigunyaziwe kuphela ezingafuna izincwadi zokufika kuleli noma zithathe izinyathelo eziphikisana nokwephulwa kwemithetho.

Uhlelo lusephepheni. I-COSATU, ababhikishi ne-MK Party bonke babhekile ukuthi loluhlelo luzosebenza yini.

Esithombeni esingenhla: UMengameli Cyril Ramaphosa ekhuluma nesizwe ese-Union Buildings.

Umthombo wesithombe: Ihhovisi likaMengameli waseNingizimu Afrika

Izihloko zakamuva