Lubhalwe ngu-Anita Dangazele
Isilinganiso somholo senyuke safinyelela ku-R21,598 ngoNhlangulana, kodwa uma ubheka ukwenyuka kwamanani ezimpahla, leyo mali ithenga izinto ezimbalwa kunalokho ebekukwazi ukukuthenga cishe eminyakeni emibili edlule.
Ugesi, amanzi nezinye izindleko zikamasipala zenyuka ngokushesha okukhulu kunokwenyuka kwamandla entengo (inflation), okwengeza ingcindezi eyengeziwe phezu kwamanani aphezulu kaphethiloli.
Ukuthola isibalo esikhudlwana kancane ku-payslip yakho yomholo akusizi kakhulu uma leyo mali ithenga izinto ezimbalwa kunakuqala. Yilokho okwenzekayo kubantu baseNingizimu Afrika abathola umholo njengamanje.
Imininingwane emisha elandelela abasebenzi abangaba yizigidi ezingu-2.1 abathola umholo ithole ukuthi isilinganiso somholo osetshenzwayo (take-home pay) senyuke safinyelela ku-R21,598 ngoNhlangulana, okuyinto encane uma kuqhathaniswa noNhlaba. Kodwa uma ubala ukuthi leyo mali ingathenga ini ngempela, ngemuva kokubheka ukwenyuka kwamanani ezimpahla, empeleni ibaluleka ngo-R20,198 kuphela. Leli yizinga eliphansi kakhulu elike labonakala cishe eminyakeni emibili.
Isazi sezomnotho u-Elize Kruger sitshele iphephandaba i-The Citizen ukuthi amanani ezimpahla abelokhu enyuka ngokushesha kunomholo izinyanga eziningi manje, ngakho-ke nakuba abantu bethola imali eningi kancane, abakwazi ukuthenga izinto eziningi ngayo.
Ezinyangeni eziyisithupha zokuqala zalo nyaka, umholo unyuke ngo-1.5% kuphela usuwonke. Kodwa uma ubheka ukwenyuka kwamanani ezimpahla, amandla angempela okuthenga kwabasebenzi ehle ngo-2.1% ngesikhathi esifanayo. Lokho kuqeda inzuzo abantu abayitholile eminyakeni emibili edlule.
Uphethiloli akuyona yodwa into ebangela ukwenyuka kwamanani.
UKruger ukhombe izindleko ezibekwa ngqo uhulumeni nomasipala, izinto ezifana nogesi, amanzi, ukuqoqwa kukadoti kanye nezimali zamalayisensi ezimoto. Lezi zindleko zenyuke ngo-13.7% onyakeni oya kuNhlaba.
Ngisho noma ungayifaki uphethiloli kuleso sibalo, lezi zindleko sezinyuke ngo-7.6%, okuyizinga elishesha kakhulu kunokwenyuka kwamanani ezimpahla ezweni lonke okwakungu-4.5% ngaleso sikhathi. Izikweletu zikagesi ikakhulukazi bezilokhu zenyuka ngokushesha kunokwenyuka kwamandla entengo komasipala abaningi. Imininingwane emisha evela kwa-Stats SA ikhombisa ukuthi amanani ayaqhubeka nokukhuphuka, enyuke ngo-5.0% ngoNhlangulana, ikakhulukazi ngenxa yokwenyuka kwezindleko zokuhamba, ezokuhlala kanye nezinsizakalo zikamasipala.
Isazi sezomnotho uWaldo Krugell wase-North-West University uthe inkinga enkulu wukuthi umholo awahambisani nalokhu kukhuphuka kwamanani.
“Ukukhuphuka kwamanani ngezinga lika-5% kunciphisa kakhulu amandla akho okuthenga,” kusho yena.
Uphinde wathi lokhu kungenzeka kuholele ekutheni abantu bachithe imali encane ezitolo, okungase kwehlise ijubane lokukhula komnotho wezwe kulo nyaka.
Esithombeni esingenhla: Abantu abame emgqeni ebhange.
Umthombo wesithombe: Ifayela
