Ukuvalwa kwamabhishi e-East Cape kungaholela ekutheni abathengisi abavele bedonsa kanzima babulawe indlala

Sebevele behlaselwe izinyanga eziyisithupha zomvalelo ezinzima, abathengisi abanethemba lokuthengisa izimpahla zabo emabhishi ase-Eastern Cape babhekene nesimanga esibi sikaKhisimusi.

UNdunankulu wase-Eastern Cape u-Oscar Mabuyane ucela uMengameli uCyril Ramaphosa ukuthi asekele isinqumo sokuvala wonke amabhishi ase-Eastern Cape namapaki ezokungcebeleka ukunciphisa ukubhebhetheka kwe-Covid-19 esifundazweni.

OMasipala ababili i-Nelson Mandela Bay (e-Port Elizabeth) ne-Buffalo City (e-East London) baziwa ngokuheha izinkulungwane zezivakashi kumabhishi, emapaki nasemahhotela abo ngesikhathi samaholide. Kepha yizona zindawo eziyizinkaba zokuthelelana nokushona kwabantu ngenxa ye-Covid-19 ezweni.

Umthelela obangelwe ngumvalelo e-NMB usuvele ushaya umnotho wayo ngamandla. Yomibili imikhakha ehlelekile nengakahleleki iyayizwa le inkinga.

USakumzi Nyendwana we-Hand in Hand Visual Arts e-Motherwell utshele abakwa-Scrolla.Africa ukuthi: ” Vele indlala  iyasibulala. Abavakashi bebefika njalo estudiyo sethu e-Motherwell bathenge umsebenzi wethu. Kusukela ngoNdasa asikaze sithengise nento eyodwa.

“Nginomfowethu uMsindisi sinobambiswano nabaselwandle e-Summerstrand futhi besithola amadola ngalesi sikhathi.

“Ukuthengisa ebhishi bekuwukuphela kwethemba ebesinalo lokubeka isinkwa etafuleni lomndeni wethu onamalungu ayisithupha. Asitholi ngisho isibonelelo sikahulumeni.”

Okhulumela uNdunankulu uMvusiwekhaya Sicwetsha uthe: “Bobubili ubuholi boMasipala baseziGodini bathathe isinqumo sokuvala wonke amabhishi namapaki okungcebeleka ukunqanda ukusabalala kokuthelelana nge-Covid-19. Sibonile ukuthi lezi zindawo ezingalawulwa zinobungozi obukhulu zokugcwala kakhulu ngalezi zifo.”

Uthe isinqumo sabo basidlulisele kuhulumeni kazwelonke ngethemba lokuthi i-KZN ne-Western Cape zihamba ngendlela efanayo.

I-Western Cape ayiwavali amabhishi ayo, kunalokho iqinise abomthetho bayo.

“Sifuna lokhu kube yisinqumo sikazwelonke esizobuye sihlanganise ezinye izifundazwe ezisogwini ezinobudlelwano nathi. Kunenqwaba yezimoto phakathi kwazo. Lokhu kungadala ukutheleleka okongeziwe kwezinye izingxenye zezwe.

“Sizomemezela umphumela wayo ngemuva kokuhlangana nohulumeni kazwelonke,” kusho uSicwetsha.

UMamela Ndamase, okhulumela umasipala wase-NMB, uthe izindawo zokuhlala okwamanje zimpofu kakhulu.

“NgoMfumfu, ezikhungweni ezazikwazi ukuvula, zazisukela ku-18% kuya ku-25% kanti ngoLwezi bekungaphansi kakhulu kwalokhu.

“Khumbula ukuthi ukuhlakazeka kwalezi zikhungo kuphakathi kuka-55% no-60%, ngakho-ke badinga imali.”

UNdamase uthe abasebenzi abaningi embonini yezokungenisa izihambi abanayo imali engenayo ngaphandle kwezinhlelo zokusiza abasebenzi zesikhashana.

Isifunda sesivele silahlekelwe izindlu eziningi zezivakashi okuphoqeleke ekutheni zivalwe.

“Kweminye imikhakha yezokuvakasha efana ne-tour guiding, imikhombandlela eminingi ayikaze ibe nesivakashi esisodwa selokhu kwaqala umvalelo,” kusho uNdamase.

Khonamanjalo, uMengameli uRamaphosa kulindeleke ukuthi akhulume nesizwe ngoMsombuluko ebusuku, futhi kungenzeka abeke izindlela ezintsha zokunciphisa ukusabalala kwaleli gciwane.

Izihloko zakamuva