Izingane eziyishumi nambili ezizalelwe kwikhempu yabafuduki eThekwini manje zisemabhasini aya eMalawi

Lubhalwe ngu-Anita Dangazele

Kuzalwe izingane ezingu-12 eSherwood Hall, eThekwini, lapho izinkulungwane zabantu baseMalawi sezikhosele cishe amasonto amabili emuva kokubalekela udlame okubhekiswe kubantu bokufika KwaZulu-Natal.

Bangaphezu kuka-1 200 abantu baseMalawi ababuyiselwa emakhaya kule mpelasonto, omama nezingane zabo ezisanda kuzalwa babekwe eqhulwini emabhasini agodukayo edlula e-Mwanza Border Post.

Kuzalwe izingane ezingu-12 ehholo lomphakathi eThekwini elisetshenziselwa ukukhoselisa izinkulungwane zabantu baseMalawi abaxoshwa ezindaweni zabo KwaZulu-Natal. Omama bazo sebegibele amabhasi abuyela eMalawi.

UMnyango wezaseKhaya uqinisekise izingane ezizalelwe eSherwood Hall, lapho abantu baseMalawi sebekhosele cishe amasonto amabili.

IMenenja yoMnyango wezaseKhaya esifundazweni, uMnuz Cyril Mncwabe, uthe ababili bokugcina kwabayishumi nambili bazalwe ngosuku olwandulela ukukhuluma nezintatheli.

“Izingane ezizalelwe lapha esizeni nezimbili zokugcina zingu-12,” kusho uMncwabe.

Omama kanye nezingane zabo ezisanda kuzalwa bafakiwe ohlelweni lokubuyiselwa ekhaya ngokuzithandela futhi babekwe eqhulwini kulolu hambo. Bangaphezu kuka-1 200 abantu baseMalawi okulindeleke ukuthi babuyele emakhaya kule mpelasonto.

NgokoMnyango Wezangaphandle eMalawi, amabhasi ayisishiyagalombili athwele abantu abangu-560 abese bevele behambile eNingizimu Afrika, kanti amanye ayishumi abethutha abantu ababalelwa ku-700 ababuyayo. Leli qembu linqamula eMalawi ngeMwanza Border Post ngaphambi kokuba licutshungulwe eBlantyre bese liyiswa ezifundeni zalo.

Uhulumeni waseMalawi kanye noMnyango Wezindaba Zokulawulwa Kwezinhlekelele bathola ababuyayo lapho befika futhi babasize bafinyelele ezindaweni zabo zokugcina.

ISherwood Hall ibinengcindezi izinsuku eziningi. Izikhulu zithi lesi sikhungo sigcwele ngokweqile kanti nezimo zenhlanzeko bezilokhu ziba zimbi. Abantu abakhoseliswe lapho babaleke amakhaya abo KwaZulu-Natal kulandela izinsongo zezinsolo ezibhekiswe kwabokufika abangenazo izincwadi.

E-Krugersdorp, amalungu eKomidi LoNgqongqoshe Bezokuthutha avakashele iSikhungo sase Lindela ngoLwesihlanu.

Leli komiti lihlanganisa uNgqongqoshe wezoBulungiswa uMamoloko Kubayi, uNgqongqoshe wezoBudlelwane bamazwe ngamazwe uRonald Lamola noNgqongqoshe wamaPhoyisa uFiroz Cachalia.

UMengameli uCyril Ramaphosa usungule ikomiti elizohola isu likahulumeni eliyizinsika ezinhlanu mayelana nokufuduka kwabantu.

E-Sherwood Hall, ochwepheshe be-SAPS abahlola izigxivizo zeminwe bebehlola wonke umuntu wesilisa osuka kwelinye izwe ovela enkantolo njengengxenye yenqubo.

UMncwabe uthe kuze kube manje akekho oseke wathinteka ezigamekweni zobugebengu noma kuthiwa ufunwa uthuli.

Owesilisa oyedwa obanjwe kulolu hlelo nguCutris Dibayo, ongowokudabuka eCongo ogcinwe eLindela Repatriation Centre futhi usalinde ukudingiswa. Uthi akangenanga eNingizimu Afrika ngokungemthetho futhi usehlale kuleli kusukela ngo-2018. I-DRC ayibamukeli abaxoshiwe, okumshiya enkemile.
“Sifuna ngempela ukuya ekhaya siyolungisa amaphepha ethu,” kusho uDibayo.

“Kade sizama ukuxhumana nohulumeni wethu. Namanje usathule.”

Esithombeni esingenhla: Izakhamuzi zaseMalawi zikhoselise eSherwood Hall eThekwini ngesikhathi zilindele ukubuyiselwa eMalawi.

Umthombo wesithombe: Uhulumeni waseMalawi

Izihloko zakamuva