I-AI isiza abahlengikazi baseMalawi ngezexwayiso kusenesikhathi

Lubhalwe nguDylan Bettencourt

I-IMPALA AI isebenzisa ukufunda komshini ukuxwayisa abahlengikazi kuze kube amahora amathathu ngaphambi kokuba isimo sengane sibe sibi kakhulu.

Izibhedlela ezisebenzisa lolu hlelo ziqophe ukushona kwezingane okumbalwa, okusiza abahlengikazi ezweni elinodokotela bezingane abambalwa kakhulu.

I-AI isiza abahlengikazi eMalawi ukubona ingozi ngaphambi kokuba izingane ezigulayo nezingane zigule kakhulu.

IMalawi yamukele i-IMPALA uhlelo lokuqapha iziguli olusebenzisa i-AI emagumbini ezingane.

Lolu hlelo lusebenzisa ukufunda komshini ukubikezela ukuthi isimo sesiguli singase sibe sibi kangakanani kuze kube amahora amathathu ngaphambi kokuba sibe sibi kakhulu.

Lungathumela izaziso ngaphambi kokuba impilo yengane ibe sengcupheni, kubika i-Connecting Africa.

I-IMPALA yasungulwa yi-GOAL 3, inkampani yezenhlalo yaseDashi esebenza kwezobuchwepheshe bezempilo.

Isetshenziswa eSibhedlela saseMangochi, eSibhedlela saseMalamulo kanye naseSibhedlela iQueen Elizabeth Central, phakathi kwezinye.

Ngesikhathi sika-2023/2024, izibhedlela ezimbili ezisebenzisa i-IMPALA ziqophe ukushona okungaphansi kuka-40% no-51% kunango-2022/2023, ngaphambi kokuba uhlelo luqalwe.

UBlessings Juma, inhloko yewadi yezingane eSibhedlela iMangochi District, utshele i-El Pais ukuthi ngaphambi kwe-IMPALA, isibhedlela sasiqopha ukushona kwabantu abane ngesonto kuya ezinsukwini ezingu-15.

Manje, uthe, baqopha ukushona okukodwa ngesikhathi esifanayo.

IMalawi inokuntuleka okukhulu kodokotela abaphatha izingane.

I-Paediatrics and Child Health Association ithi iMalawi inodokotela bezingane abangaphansi kuka-40 ohlelweni lwayo lwezempilo.

Ithi isilinganiso esilinganiselwe ngudokotela wezingane oyedwa kwiziguli ezingu-50,000 zezingane.

I-IMPALA isiza ukugcwalisa ingxenye yaleso sikhala ngokuqapha iziguli.

Lolu hlelo lunemishini eseceleni kombhede elinganisa izimpawu ezibalulekile. Luphinde lube neseva yendawo egcina idatha kanye nohlelo lokusebenza lwethebhulethi olungabonisa ulwazi lweziguli ezingafika ku-30 ​​ngesikhathi esisodwa.

Imishini kanye nethebhulethi zithumela izexwayiso ezibonakalayo nezinomsindo lapho kuvela izimpawu eziyingozi.

UGift Mhango, umhlengikazi wezingane e-Our Lady of Mount Carmel Community Hospital eKapiri, uthe abahlengikazi manje sebengakwazi ukunakekela ingane eyodwa ngenkathi besabheka ezinye.

“Uma kukhona okungahambi kahle ngengane, ungaya ngokushesha uyophendula,” kusho uMhango.

UDkt. Jessica Chikwana, udokotela wezingane eZomba Central Hospital, uthe ukushona kwezingane kwehlile selokhu kwafika i-IMPALA.

“Ngaphambi kokungeniswa kwe-IMPALA, ngangivame ukungena ekuseni bese nginikwa ifayela elithi ingane itholakale ishonile, kodwa angisaboni lezi zinto,” kusho uDkt. Chikwana.

I-IMPALA iphinde yasungulwa ezibhedlela eRwanda, eKenya naseTanzania.

Lolu hlelo lubonisa ukuthi i-AI ingasiza kanjani ezindaweni lapho abahlengikazi nodokotela belulame khona.

Ayithathi indawo yabasebenzi bezempilo. Iyabasiza babone ukuthi iyiphi ingane edinga usizo oluphuthumayo kuqala.

Esithombeni esingenhla: I-monitor yesiguli ye-IMPALA.

Umthombo wesithombe: Goal 3/LinkedIn

Izihloko zakamuva