Ezepolitiki: Ukuguqula inkululeko ibe yithuba elingasebenzela intsha yaseNingizimu Africa

Minyaka yonke abantu baseNingizimu Afrika bakhumbula umhlaka-16 kuNhlangulana ngokukhumbula isibindi sentsha eyaphonsela inselelo imfundo yobandlululo ngo-1976, kubhala uZukile Majova kwi-Real Politics.

Umzabalazo wabo wawumayelana nemfundo. Benqaba isimiso esinqamula amathuba abo futhi banqume ikusasa labo ngaphambi kokuba babe abantu abadala.

Cishe eminyakeni engu-50 kamuva kanye neminyaka engaphezu kwengu-30 kwangena intando yeningi, mhlawumbe umbuzo obaluleke kakhulu yilo: ukube intsha yango-1976 ibimasha namuhla, ibingafunani?

Cishe impendulo ibizothi ubumbano kubantu baseNingizimu Afrika hhayi ukuhlukana.

Babezofuna izikole ezihloniphekile, amakhono, imisebenzi ithuba elifanelekile lokwakha impilo enesithunzi.

Yingakho uMengameli Cyril Ramaphosa enethuba elibalulekile uma ethula umyalezo wakhe wangomhlaka-16 kuNhlangulana.

Akufanele avumele uSuku lweNtsha ukuthi lube omunye umcimbi kahulumeni ongabikezelwa ogcwele iziqubulo ezindala, amaqoqo ezimbali nezinkulumo zezombusazwe.

Kufanele awusebenzise ukuphonsela abantu baseNingizimu Afrika inselelo yokuthi bagxile emsebenzini omkhulu olandelayo obhekene nesizwe.

Umzabalazo ka-1976 wawumelene nokukhishwa inyumbazane kwezombusazwe kanye nezemfundo. Umzabalazo obhekene nentsha yanamuhla wukushiywa ngaphandle kwezomnotho.

Ukungasebenzi kwentsha akubuzi ukuthi umnyama, umhlophe, uyikhaladi noma uyiNdiya. Uhlelo lwemfundo oluntekenteke alulimazi iqembu elilodwa lezepolitiki. Ukushoda kwamakhono kulimaza umnotho wonke. Ukuntuleka kwamathuba kuthinta imindeni nemiphakathi ezweni lonke.

I-Soweto uprising yasiza ukuveza unya lweBantu Education futhi kwanikeza amandla amasha ekulweni nobandlululo.

Namuhla, uSuku Lwentsha kufanele sigxilise ukunaka kwethu enseleleni ehlukile: ukwakha izwe elisebenzela abantu abasha balo.

Indikimba yeNyanga Yentsha yalo nyaka ithi “Amakhono Omhlaba Oguqukayo – Ukunikeza Intsha Amandla Ukuze Ibambe Iqhaza Okunohlonze Kwezomnotho (Skills for a Changing World-Empowering Youth for Meaningful Economic Participation)

Leyo ngqikithi ikhuluma iqiniso elingakhululekile. Inselelo enkulu eNingizimu Afrika akuseyona inkululeko yezepolitiki. Kuwukufakwa kwezomnotho.

URamaphosa unethuba lokufaka leyo nselelo enkabeni yengxoxo kazwelonke.

Isikhathi eside kakhulu umhlaka-16 kuNhlangulana uphathwe ikakhulukazi njengosuku lokukhumbula. Alikho iphutha ngokukhumbula uHector Pieterson nobuqhawe besizukulwane saseSoweto. Isizwe kufanele sihloniphe labo abakhokha inani eliphakeme kakhulu lenkululeko.

Kodwa ukukhumbula akwanele.

Sichitha isikhathi esiningi sibheka emuva kanye nesikhathi esincane kakhulu sibuza ukuthi ingabe intsha yanamuhla iyayithola yini imfundo, amakhono namathuba okwafelwa yintsha yango-1976.

UNelson Mandela wabona imfundo njengesikhali esinamandla sokushintsha umphakathi. UMbhishobhi Omkhulu uDesmond Tutu wayekholelwa ukuthi imfundo kufanele yakhe isithunzi somuntu futhi isize ekwakheni isizwe esinobulungiswa nesibumbene.

Akekho umholi owayengathanda ukuthi uSuku Lwentsha lube usuku lomcimbi ongenalutho.

Bebengalindela ukuthi abantu baseNingizimu Afrika babuze ukuthi izikole zethu ziyayilungiselela yini intsha ukuthi iphumelele kulesi sikhathi samanje.

Lowo mbuzo usiphoqa ukuba sibhekane neqiniso esivame ukuligwema.

Izikole zikahulumeni zihlala zihlukaniswe ngokwezwe, ulimi, ikilasi nomlando. Ubandlululo lwaphela ngo-1994, kodwa izingane zisabhekana namaqiniso ezemfundo ahluke kakhulu kuye ngokuthi zihlala kuphi nokuthi zazalelwa kuphi.

Lokhu akukona ukuhlaselwa kwesikole ngasinye.
Kuyinkomba yezwe elihlala lingalingani ngokujulile.
Isizukulwane sango-1976 sabhikishela ukukhishwa emfundweni esezingeni eliphezulu. Isizukulwane sanamuhla sibhekene nokufinyelela okungalingani kwemfundo esezingeni.

Yingakho ukuguqulwa kwezemfundo kumele kuthathwe njengengxenye yokwakha isizwe.

Umthetho Ochitshiyelwe Imithetho Yezemfundo Eyisisekelo ngeke uxazulule zonke izinkinga. Awukho umthetho owodwa ongakwenza lokho. Kodwa uma isetshenziswa ngendlela efanele, kufanele isize iNingizimu Afrika idlulele ohlelweni lwemfundo yomphakathi olusebenzela intshisekelo yomphakathi.

Izingane ezifunda ndawonye maningi amathuba okuthi zakhe ikusasa elihlanganyelwe ndawonye.

Yingakho umhlaka-16 kuNhlangulana kufanele kube usuku lapho intsha yaseNingizimu Afrika ikhankasa ndawonye ngezinto ezifanayo.

Izikole, amanyuvesi, izinhlangano zentsha, amabhizinisi kanye neminyango kahulumeni kufanele basebenzise uSuku Lwentsha ukushayela imikhankaso kazwelonke emayelana nokufunda nokubhala, izibalo, ukubhala ngekhodi, amabhizinisi, ukuphepha ezikoleni, ingqalasizinda kanye nokuqashwa.

Cabanga nje uma abantu abasha baseNingizimu Afrika abavela kuyo yonke imiphakathi bebemasha ndawonye befuna izikole ezingcono, imiphakathi ephephile kanye nemisebenzi eyengeziwe.

Lokho kungahlonipha umoya ka-1976 kangcono kunomunye umzuliswano wokuthola amaphuzu kwezombusazwe.
Kukhona futhi elinye iqiniso elingakhululekile.

Kwabaningi abasha baseNingizimu Afrika, uSuku Lwentsha seluphenduke elinye nje iholide lomphakathi. Emalokishini nasezindaweni ezingaphansi kwedolobha, izinkulungwane zichitha usuku ziphuza futhi zibuthana emakhoneni emigwaqo.

Akukho lutho olungalungile ngokugubha. Intsha ifanelwe injabulo.

Kodwa umhlaka-16 kuNhlangulana kwakungahlosiwe ukuthi kube olunye nje usuku lokuphumula.

Intsha yango-1976 yamasha ngenhloso enkulu. Bahlela ngesizathu esifanayo. Babekholelwa ukuthi bangabumba ikusasa lezwe.

Intsha yanamuhla ibhekene nezinselelo ezahlukene, kodwa isidingo senhloso sisafana.

Izigidi zentsha yaseNingizimu Afrika zivuka zingenawo umsebenzi, alukho uhlelo lokuqeqeshwa okufanele ziye kulo futhi mancane amathemba okuthi izimpilo zazo zizoshintsha.

Umuntu osemusha ongasebenzi, ongaqeqeshekile futhi ongenathemba angalahlekelwa ithemba kalula. Bangabuthelwa emibhikishweni enodlame engahambisani nezidingo zabo. Zingaphathwa osopolitiki befuna izinombolo esikhundleni sezixazululo. Bangadonselwa ekusebenziseni kabi utshwala, ezidakamizweni nasebugebengwini.

Lokhu akubangelwa ukuthi abantu abasha bayehluleka iNingizimu Afrika.
Kungenxa yokuthi iNingizimu Afrika ayizange idale izindlela ezanele zokuvula amathuba.

Ukwanda kodlame olubhekiswe kwabokufika kweminye imiphakathi kufanele kusikhathaze. Ezikhathini eziningi, intsha engasebenzi ikhuthazwa ukuba iqondise ulaka lwayo kuma-Afrika akanye nawo esikhundleni sezimo ezidala ubumpofu, ukuvalelwa ngaphandle kanye nokuntuleka kwemisebenzi.

Intsha yango-1976 yalwa nokucwaswa nokungabi nabulungisa. Ifa labo akufanele nanini lisetshenziselwe ukuthethelela inzondo ngabanye.

INingizimu Afrika kumele icabange kabusha ukuthi uSuku Lwentsha lwenzenjani.

URamaphosa angaluhola lolo shintsho.

Kufanele aphonsele izwe inselelo yokuthi umhlaka-16 kuNhlangulana ube wusuku lukazwelonke lokusebenzela, ukufunda, ukululekwa nokwakha umphakathi.

Kufanele acele amabhizinisi ukuthi avule iminyango yabasebenzi bokuqala. Kufanele acele izikole namanyuvesi ukuthi axhumanise intsha ngamakhono asebenzayo. Kufanele akhuthaze imiphakathi ukuthi isebenzisane kuzo zonke izinhlanga, izigaba kanye nobuzwe.

INingizimu Afrika ayidingi olunye uguquko olulwa nengcindezelo.

URamaphosa angaluhola lolo shintsho.

Kufanele aphonsele izwe inselelo yokuthi ngomhlaka-16 kuNhlangulana ube wusuku lukazwelonke lokusebenzela, ukufunda, ukululekwa nokwakha umphakathi.

Kufanele acele amabhizinisi ukuthi avule iminyango yabasebenzi bokuqala. Kufanele acele izikole namanyuvesi ukuthi axhumanise intsha ngamakhono asebenzayo. Kufanele akhuthaze imiphakathi ukuthi isebenzisane kuzo zonke izinhlanga, izigaba kanye nobuzwe.

INingizimu Afrika ayidingi ezinye izinguquko ezilwa nengcindezelo.

Idinga uguquko lwamathuba.

Intsha yango-1976 yashintsha ikusasa lezwe kwezombusazwe.

Umsebenzi manje uwukusiza intsha yanamuhla ukuthi iguqule ikusasa layo kwezomnotho.

Lolo bekuyoba uSuku Lwentsha olufanelekela ukuzidela kwabo.

Esithombeni esingenhla: Intsha ibhekana futhi igcona iziphathimandla zombuso ngesikhathi sokuvukela umbuso waseSoweto ngo-1976. Isithombe siveza ukushuba kwesimo kanye nokungahloniphi okugqame ukuphikisa kwabafundi ngokumelene ne-Bantu Education.

Umthombo wesithombe:Sitholwe nge-SouthAfrica-Info / Historical Archive Collection. Isetshenziswa ngaphansi kwezinhlinzeko Zokusebenzelana Okufanelekile zokubikwa kwezindaba zemfundo nomlando.

Izihloko zakamuva