Lubhalwe nguSelloane Ntshonyane noPalesa Matlala
UDipulelo Pelo washiya i-Lesotho, walala endaweni yokukhosela futhi waphila ngemisebenzi yasemini ngaphambi kokuba amaphepha asebenzayo amsize akhe ukuphila okuzinzile kokusebenza kubaqashi abathathu baseGoli.
IPhalamende lidingida ngomthethosivivinywa ongahlawulisa abaqashi u-R100 000 ngecala lokuqala kanye no-R1 million ngokuphindelela ukwephulwa kwemithetho yokuqasha abasebenzi bakwamanye amazwe.
UDipulelo Pelo ushiye eLesotho eneminyaka engu-36 nesitifiketi sikamatikuletsheni nohlelo. Wayezwile ukuthi imindeni yaseNingizimu Afrika iqasha abesifazane baseBasotho njengabasebenzi basezindlini nabazogada izingane. Waqoqa washiya ingane yakhe waya eGoli.
Akuzange kuhambe kahle ekuqaleni. UPelo uchithe isikhathi endaweni yokukhosela engenakhaya futhi ethatha noma yimuphi umsebenzi ayewutholile imisebenzi yokuhlanza ngezimpelasonto, amashifti osuku lapho othile eshaya ucingo. Wayehola phakathi kuka-R150 no-R300 ngosuku.
Okwamenza waqhubekela phambili ngamaphepha akhe. Ngenxa yokuthi amaphepha akhe ayelungile, isikhungo esiqasha abantu yavuma ukumthatha. Lokho kwashintsha yonke into.
Manje usebenza imisebenzi emithathu. NgoMsombuluko nangoLwesihlanu uhlanzela usomabhizinisi waseZimbabwe osewathatha umhlalaphansi eGoli. NgoLwesibili uhlanza ihhovisi lebhizinisi. Ngezimpelasonto usebenza njengogada ingane ebusuku.
“Ngiyazi ukuthi kungani imibhalo ibalulekile. Uma amaphepha ami engalungile, ngingalahlekelwa yikho konke,” kusho uPelo.
“Awekho amathuba afana nalawa ekhaya, ngakho kumele ngivikele umsebenzi enginawo.”
Indaba yakhe ibhekene nesizinda sezomthetho esishintshayo. UMthethosivivinywa Wokuchibiyela Ukuqashwa manje usePhalamende. Uma uphasiswa , abaqashi abaqasha abantu bangaphandle ngamabomu ngaphandle kwamaphepha okusebenza asemthethweni babhekana nenhlawulo eqala ku-R100 000 ngecala lokuqala, ikhuphuke ifinyelele ku-R200 000 ngokuphinda icala ingakapheli iminyaka emithathu, ifike ku-R1 million ngokwephula kaningi umthetho.
Umthetho okhona njengamanje we-Immigration Act usuvele wenza kube yicala ukuqasha umuntu wangaphandle ongavunyelwe ngokomthetho ukusebenza eNingizimu Afrika.
ICongress of South African Trade Unions iyaweseka lo mthethosivivinywa.
Umxhumanisi weCosatu ephalamende uMatthew Parks uthe umfelandawonye waxoxa ngakho eNedlac ngo-2023 futhi uzokwenza isethulo ngokweseka. UParks uthe lo mthethosivivinywa uyadingeka ngoba ukuntuleka kwemisebenzi kuphezulu kakhulu futhi abasebenzi baseNingizimu Afrika kumele beze kuqala, ikakhulukazi emisebenzini engenamakhono aphansi.
Uhulumeni umemezele izinhlelo zokuqasha abahloli bezabasebenzi abengeziwe abangu-10,000 ukuze kuqiniswe ukuqiniswa komthetho. Njengamanje umnyango unabahloli abangu-2,300 ezweni lonke.
Kubasebenzi basezindlini bakwamanye amazwe abanamaphepha asemthethweni, umthethosivivinywa awushintshi lutho mayelana nelungelo labo lokusebenza. Amadokhumenti abo ahlala eyisivikelo sabo.
Ilungu lomphakathi uMuriel Khumalo (74) uthe umthethosivivinywa uzosebenza kuphela uma umthetho uthembekile.
“Uma uhulumeni efuna kusebenze lokhu kumele ahlale eziqaphile lezi zinkampani futhi enze isiqiniseko sokuthi izikhulu azigwazelwa,” usho kanje.
Osesithombeni esingenhla: Owase-Lesotho uDipulelo Pelo uthi ukugcina amaphepha akhe esemthethweni kuvikele impilo yakhe yokusebenza eGoli.
Umthombo wesithombe: Sithunyelwe
