USifiso Meyiwa uthi amadoda amahlanu aboshelwe ukubulala uSenzo Meyiwa amsulwa

Lubhalwe ngu-Anita Dangazele

USifiso Meyiwa uthi uTumelo Madlala, owayesendlini ngesikhathi kushona uSenzo, wafonela umndeni ngalobo busuku wawutshela ukuthi umfowabo udutshulwe ngephutha ngesikhathi belwa.

Idokhethi lesibili kuleli cala liveza uKelly Khumalo, uLongwe Twala nabanye ababekhona ngalobo busuku njengabasolwa.Alikaze lishushiswe.

USifiso Meyiwa uthi uyazi ukuthi kwenzekani kumfowabo kusukela ngobusuku ashona ngabo uSenzo. Ngemva kweminyaka engaphezu kweshumi, usalindele ukuthi umthetho usitholile ngokwenzeka.

NgoLwesibili, uSifiso wema ngaphandle kwaseZindlini Zombuso ePitoli neqembu elibizwa ngokuthi Friends of Senzo Meyiwa washo esidlangalaleni lokho umndeni obukusho ngasese iminyaka eminingi. Amadoda amahlanu aquliswa amacala akenzanga lutho.

“Abantu abafanele ababoshiwe,” usho kanje. “Labo bantu abasenkantolo akubona abasolwa abafunekayo.”

USenzo Meyiwa wadutshulwa wabulawa ngomhlaka-26 kuMfumfu ka-2014 kwaKhumalo eVosloorus. Wayeneminyaka engu-27. Amadoda amahlanu, uMzikawukhulelwa Sibiya, uSifisokuhle Ntuli, uMthobisi Prince Ncube, uBongani Ntanzi kanye noMthokoziseni Maphisa, babhekene necala lokubulala eNkantolo eNkulu yaseGauteng, ePitoli. Bonke bawaphikile amacala.

USifiso uthi umndeni wathola ucingo ngalobo busuku luvela kuTumelo Madlala, ongomunye wabantu ababengaphakathi endlini ngesikhathi kudutshulwa uSenzo. UMadlala wabatshela ukuthi uSenzo udutshulwe ngephutha.

“Sithole ucingo oluvela kuTumelo,” kusho uSifiso. “Washo ukuthi uSenzo udutshulwe ngephutha. Likuphi iphutha manje?”

USifiso uthi usihlalo we-Orlando Pirates uDkt Irvin Khoza naye wamtshela ngqo ukuthi umfowabo akabulawanga yizigebengu. “Wathi ndodana umfowenu akadutshulwanga yizigebengu. Uma iqiniso livela kuzodala izinkinga.”

Kunedokhethi lesibili ecaleni. Idokhethi-CAS375 lavulwa ngo-2019 kanti libiza uKelly Khumalo, udadewabo uZandile, unina uGladness Khumalo, uLongwe Twala, uMadlala, uMthokozisi Thwala nowesifazane ogama lakhe linguMaggie Phiri, okusolwa ukuthi bahlanza indawo yesigameko ngaphambi kokuthi kufike amaphoyisa, njengabasolwa abakashushiswa.

Idokhethi liphushwe nguColonel Joyce Buthelezi oyisikhulu samaphoyisa ebeliphenya icala.

Wanquma ukuba wonke umuntu owayesendlini ngalobo busuku aboshwe futhi abekwe amacala.

Isiphakamiso sakhe sachithwa wabe esekhishwa ecaleni.

UMadlala nguyena owabiza uButhelezi kubufakazi enkantolo eminyakeni emithathu edlule, wathi waluphambanisa uphenyo wenza izinto ezingalungile.

Abammeli bommangalelwa eNkantolo eNkulu yaseGauteng bebelokhu bephikisana ngokuthi uLongwe Twala, hhayi abasolwa abahlanu, wadubula wabulala uMeyiwa. UTwala akakaze abekwe icala ngokusemthethweni noma aphonswe imibuzo njengomsolwa enkantolo.

USifiso uthi uTwala wafika kubo kwaKhumalo ngalobo busuku ethukuthele egane unwabu, engakwazi ukufinyelela kwintombi yakhe uZandile, kanti isigameko sokudubula senzeke ngesikhathi bexabana.

Iqembu lababhikishi linikeze iHhovisi likaMengameli imemorandamu lifuna uRamaphosa ayalele i-SAPS, i-Independent Police Investigative Directorate kanye ne-National Prosecuting Authority ukuthi kusheshiswe uphenyo olugcwele.

Okhulumela lo Mnyango, uMnuz Herbert Maphumulo, uthe umndeni usukhathele yilokhu abakubiza ngokucasha. “Siyethemba ukuthi uMengameli uzolibheka leli cala ngendlela ayenake ngayo iPhala Phala ngesikhathi entshontshelwa amadola akhe,” usho kanje.

Esithombeni esingenhla: Ababhikishi bahlangane ngaphandle kwe-Union Buildings ePitoli ngoLwesibili befuna kwenzeke ubulungiswa kuSenzo Meyiwa.

Umthombo wesithombe: Justice for Senzo Meyiwa/Facebook Group

Izihloko zakamuva