Ubani ofanele ukwahlulela uMengameli

Lubhalwe nguPalesa Matlala

Amaqembu ezepolitiki ahilizisana ePhalamende mayelana nokuthi kumele yini amalungu ePhalamende abe sekomitini eliphenya uMengameli Cyril Ramaphosa.

  • IDemocratic Alliance ifuna kube nemigomo eqinile kumalungu ePhalamende asebenza ekomitini, ithi wuhlelo olubaluleke kakhulu lwePhalamende lokuziphendulela.
  • I-Economic Freedom Fighters kanye neqembu loMkhonto weSizwe baxwayise ngokuthi inkulumo ethi “kufanele noma ifanele” ingase isetshenziselwe izinjongo zepolitiki uma ingacaciswanga kahle.

Sekuqubuke impi eshubile yezepolitiki ePhalamende mayelana nokuthi ngubani okumele avunyelwe ukuba sekomitini eliphenya uMengameli Cyril Ramaphosa.

Impi igxile emthethweni ohlongozwayo wokuthi amalungu eKomidi Lokushushiswa Kwecala leSigaba 89 kumele kube ngabantu “abafanele Noma abafanelekile.”

Lesi siphakamiso siphakanyiswe emhlanganweni weKomidi leMithetho ngoLwesithathu ngesikhathi amalungu ePhalamende edingida ngezinguquko emithethweni yokwehliswa kwePhalamende.

IDemocratic Alliance iqhubezela phambili lo mthetho, ithi ikomiti lokususa icala linomthwalo wemfanelo omkhulu kakhulu kunamakomiti ajwayelekile ePhalamende.

Umholi we-DA ePhalamende uGeorge Michalakis uthe ikomiti libhekene nenqubo enzima kakhulu yokubuza imibuzo uMengameli.

“Lena yindlela enzima kakhulu yokuziphendulela. Idinga ukuziphatha okuphakeme kanye nokuziphatha okuvamile,” esho.

Umeluleki wezomthetho ePhalamende uMichael Prince uthe isiShayamthetho Sikazwelonke sinamandla okwethula le mfuneko.

Nokho uxwayise ngokuthi leli gama kumele lichazwe ngokucacile ngoba lingaphazamisa amalungelo amalungu ePhalamende akumthethosisekelo.

UPrince uthe kumele kube nokuxoxisana okufanele ngaphambi kokuthi kuthathwe noma yimuphi umthetho onjalo.

Lesi siphakamiso sivele sagxeka amaqembu aphikisayo.

ILungu lePhalamende loMkhonto weSizwe uMzwanele Manyi uxwayise ngokuthi leli gama alicacile futhi livulekele ukuxhashazwa kwezepolitiki.

“Inkulumo kumele isuswe ngokuphelele noma ihambisane nemibandela ebuyekezwayo,” kusho uManyi.

USotswebhu we-Economic Freedom Fighters, uNontando Nolutshungu, uvumile, wathi lesi siphakamiso siyashayisana neSigaba 47 soMthethosisekelo, osesivele siveza ukuthi ubani ongasebenza ePhalamende.

Uthe uma i-DA ifuna izimfuno eziqinile, kumele iqale ifune ukuchitshiyelwa komthethosisekelo.

Le nkulumompikiswano iza njengoba imibuzo isaqhubeka mayelana nokuthi amanye amalungu ePhalamende abhekene nezingxabano zomthetho noma eziphathelene nokuziphatha kufanele avunyelwe yini ukuba ahlale ekomitini lokususa icala.

UMichalakis ukhombe ekutholweni kwenkantolo kwangaphambilini okubandakanya izikhulu zezombusazwe futhi waphikisa ngokuthi izinkantolo sezinikezile umhlahlandlela wokuthi kusho ukuthini “okulungile nokufanelekile”.

USotshwebhu we-ANC uMnuz Mdumiseni Ntuli unxuse amalungu ukuthi agxile emithethweni kunokuthi agxile kosopolitiki ngamunye.

“Sibhekana nemithetho njengomgomo hhayi ukuzihlanganisa nomuntu,” kusho uNtuli.

USomlomo wePhalamende likaZwelonke uThoko Didiza uthe kukhona ukuvumelana okubanzi ngalo mgomo kodwa hhayi ekutheni leli gama lisho ukuthini ngempela.

“Akukacaci ukuthi ubani owenza lokho kuzimisela,” kusho yena.

UDidiza uyalele iKomidi elincane lePhalamende lemithetho kanye nabeluleki bezomthetho ukuthi babuye nencazelo ecacile ngaphambi kokuba lolu daba luqhubekele phambili.

USomlomo uphinde waqinisekisa ukuthi uMengameli Ramaphosa uzoba nelungelo lokulalelwa nokumelwa ngummeli ngesikhathi sohlelo lokuqulwa kwecala.
Uthe umsebenzi wekomiti lokususa amacala ungaqhubeka ngesikhathi iPhalamende lisaphothula izinguquko zemithetho esele.

Esithombeni esingenhla:
USomlomo wePhalamende likaZwelonke uThoko Didiza uthi iPhalamende kumele liqale lichaze ukuthi kusho ukuthini “okulungile nokufanelekile” ngaphambi kokushintsha imithetho yokuqulwa kwecala.

Umthombo wesithombe: IPhalamende laseNingizimu Afrika

Izihloko zakamuva