INingizimu Afrika isixwayise nge-Ebola njengoba izibhedlela zilungiselela ukuqubuka kwalesi sifo

Lubhalwe nguPalesa Matlala

UMnyango Wezempilo ubeke izibhedlela ezingu-36 endaweni yokulinda futhi waqinisa ukuhlolwa emachwebeni okungena njengoba izehlakalo ze-Ebola ziqhubeka nokusabalala kwezinye izingxenye ze-Afrika.

Ochwepheshe bezempilo bathi i-Ebola ibulala phakathi kwengxenye yesithathu nengxenye yeziguli ezithelelekile kodwa isakazeka kuphela ngokuxhumana ngqo noketshezi lomzimba lomuntu othelelekile.

INingizimu Afrika iqinise amalungiselelo ayo uma kungenzeka kuqubuke i-Ebola, yize kungekho zehlakalo eziqinisekisiwe ezweni.

UMnyango Wezempilo uthi uqaphile, hhayi ngokwesaba, njengoba ukuqubuka kwe-Ebola kuqhubeka ezingxenyeni ezithile zase-Afrika, okuhlanganisa neDemocratic Republic of Congo kanye ne-Uganda.

UNgqongqoshe Wezempilo uDkt. Aaron Motsoaledi uthe izwe selivele lithole izibhedlela ezingu-36 ezilungele ukuhlukanisa nokwelapha iziguli ezisolwayo ze-Ebola uma igciwane lifika eNingizimu Afrika.

Izibhedlela zifaka izibhedlela zomphakathi ezingu-24 kanye nezibhedlela ezizimele ezingu-12 ezisakazeke kulo lonke izwe.

UMotsoaledi ugcizelele ukuthi abantu baseNingizimu Afrika akufanele bathuke.

Uthe i-Ebola iyisifo esiyingozi esinezinga eliphezulu lokushona kwabantu, kodwa kunzima kakhulu ukuyithola kunezifo ezifana ne-COVID-19.

“Inezinga lokushona kwabantu eliphezulu. Ngezinye izikhathi ifinyelela ku-50%, kodwa izindaba ezinhle ukuthi udinga ukuxhumana ngqo nomuntu one-Ebola futhi wabelane ngoketshezi lomzimba naye ukuze uyithole,” esho.

I-Ebola ibangela umkhuhlane omkhulu, ubuthakathaka, ukuhlanza, isifo sohudo, futhi kwezinye izimo, ukopha kwangaphakathi nangaphandle.

Igciwane lisakazeka ngokuthintana ngqo negazi noma olunye uketshezi lomzimba lomuntu onegciwane noma ngezinto ezingcolile.

Alisakazeki emoyeni njenge-influenza noma i-COVID-19.

Ukuze kuncishiswe ingozi, izikhulu zezempilo ziqinise ukuhlolwa emachwebeni okungena eNingizimu Afrika.

Izikhulu zezempilo zasechwebeni ezisebenzisana ne-Border Management Authority zihlola abantu abahambayo nabafikayo bevela emazweni athintekile yi-Ebola.

Abagibeli bahlolwa izimpawu futhi, uma kudingeka, bathunyelwe ukuze bahlolwe ngokwezokwelapha okwengeziwe.

“Sinabo esibabiza ngokuthi abasebenzi bezempilo basechwebeni,” kusho uMotsoaledi.

“Laba ngabasebenzi boMnyango Wezempilo abadluliselwe kwi-Border Management Authority ukuze benze ukuhlolwa kwawo wonke umuntu oza ezweni.”

I-National Institute for Communicable Diseases nayo iqaphile kakhulu.

Ososayensi nabasebenzi basema-lab bebelungiselela ukuhlola ngokuphephile nokuphenya noma yimaphi amacala okusolwa ukuthi ane-Ebola angavela.

Iziphathimandla zezempilo zithi ukutholakala kusenesikhathi kungenye yezindlela eziphumelela kakhulu zokuvimba ukusabalala kwaleli gciwane.

USolwazi uHelen Rees waseWits Reproductive Health Institute uthe iziphathimandla zezempilo kulo lonke elase-Afrika ziqapha ngokucophelela ukuqubuka kwesifo ngoba i-Ebola ingasakazeka ngokushesha uma amacala engatholakali kusenesikhathi.

Uthe igciwane lisakazeka ngokuxhumana nabantu eduze, okuhlanganisa ukuxhumana neziguli ezinegciwane, imibhede engcolile kanye noketshezi lomzimba.

Wengeze ngokuthi ezinye izifo zakuqala zingase zenzeke ngesikhathi somngcwabo lapho abazilile behlangana khona nesidumbu somuntu oshone ngenxa ye-Ebola.

URees uthe ukuqubuka kwesifo kunzima kakhulu ukulawula ezindaweni ezigcwele futhi lapho izinsizakalo zezempilo zilinganiselwe khona futhi amaqembu ezokwelapha ehluleka ukufinyelela kwimiphakathi ethintekile.

Naphezu kokukhathazeka, uthe iNingizimu Afrika ayibhekene nesimo esiphuthumayo se-Ebola.

Esikhundleni salokho, iziphathimandla zezempilo zezwe zigxile ekuqapheni, ukulungisa ama-lab kanye nokuhlolwa kwemingcele ngenxa yokuhamba njalo phakathi kweNingizimu Afrika namazwe lapho amacala e-Ebola abikiwe khona.

“Kudingeka sicabange ngohlobo lokuqapha okudingeka sibe nalo, futhi ngokuqinisekile lokho kucabanga kuyaqhubeka,” esho.

Izikhulu zezempilo zithi umphakathi kufanele uhlale uzolile, uhlale uhlanzekile futhi ufune usizo lwezokwelapha ngokushesha uma uba nezimpawu ngemuva kokuya ezweni elithintekile noma ngemuva kokuthintana nomuntu otheleleke nge-Ebola.

Esithombeni esingenhla: UMnyango Wezempilo ubeke izibhedlela ezingu-36 endaweni yokulinda njengoba iNingizimu Afrika ilungiselela amacala e-Ebola angaba khona.

Umthombo wesithombe: UMnyango Wezempilo

Izihloko zakamuva