Ezepolitiki: Owesilisa owafika ezohlenga iNingizimu Afrika njengamanje uzicabangela yena yedwa

Abantu baseNingizimu Afrika abasakwazi ukubheka iPhala Phala njengodaba oluyimfihlo oluthinta usomabhizinisi ozimele. Noma ngabe yini eyenzeka epulazini likaMengameli Cyril Ramaphosa eLimpopo isikhule kakhulu ukwedlula ukwebiwa kwemali yakwamanye amazwe ebifihlwe kwifenisha, Lubhalwe uZukile Majova kwi-Real Politics.

Manje leli hlazo seliphakathi kwekusasa lezwe lezepolitiki nezomnotho ngenxa yokuthi lidle isikhundla sobuMengameli, lenza buthakathaka ukwethembeka kohlelo lwezinguquko, labambezela ukwakhiwa kabusha kwezikhungo zombuso ezibalulekile kanye nokuletha ukungaqiniseki kuHulumeni Wobumbano Lwesizwe (GNU), abantu abaningi baseNingizimu Afrika ababewubheke njengethuba lokugcina lokusimama komnotho wezwe.

Isinqumo seNkantolo yoMthethosisekelo ngoNhlaba ka-2026 sokuvula kabusha iCal lasePhala Phala siguqule lokho abaningi ababethemba ukuthi into esishabalele yaba yinkinga yezombusazwe eqale kabusha.

Lesi sinqumo sivuselele imibuzo enzima mayelana nokuziphendulela, ukwenza izinto obala kanye nobuholi.

Okubaluleke kakhulu wukuthi isiqinisekise ukuthi izingxoxo zezepolitiki zaseNingizimu Afrika zihlala zigxile ekusindeni kukaMengameli esikhundleni sokululama kwezwe.

Yilokho okuyizindleko zangempela zePhala Phala.

Ihlazo alimlimazi nje ngenxa yezinsolo kuphela, kodwa ngoba ligadla ngqo ngesizathu esenza uRamaphosa abe nguMengameli.

Ngesikhathi uJacob Zuma eshiya isikhundla, iNingizimu Afrika yayingafuni omunye usopolitiki. Ibifuna umlungisi. Izwe beliphuma eshumini leminyaka lokulawulwa kombuso okwalahlekisela izikhungo, kwalimala ukwethenjwa kwabatshalizimali futhi kwanciphisa ukwethenjwa komphakathi kuhulumeni. URamaphosa wethulwe njengomholi ozobuyisela ubuqotho ehhovisi likahulumeni, akhe kabusha izikhungo aphinde axhumanise iNingizimu Afrika nabatshalizimali asebenokungabaza ngekusasa lezwe.

Inqubo yakhe enkulu kwezombusazwe kwakuwukwethembeka. Abatshalizimali, abaholi bamabhizinisi kanye nabantu abaningi baseNingizimu Afrika babemethemba.

Isithembiso sezinto ezintsha sasekelwe kulokho kuthenjwa. Udaba lwasePhala Phala sicekele phansi lokho kuthenjwa.

Sekuphele iminyaka ecishe ibe mihlanu ihlazo limise kabi isikhundla sikaMengameli. Zonke izicelo ezinkantolo, impi yasePhalamende kanye nokubhekana ngeziqu zamehlo kwezombusazwe kususe ukunaka emsebenzini wokubusa. Esikhundleni sokuthi igxile ekukhuleni komnotho, ingqalasizinda, ukwakhiwa kwamathuba emisebenzi kanye nokuguqulwa kwezikhungo, iNingizimu Afrika isizithole isidonsela emuva imibuzo ngokwenzeka epulazini eliseLimpopo.

INingizimu Afrika isakha kabusha ngemuva kokulawulwa kombuso. Izikhungo zokugcinwa komthetho zidinga ukuqiniswa, izinkampani zikahulumeni zidinga ukuguqulwa, omasipala badinga ukulungiswa futhi ukuntuleka kwemisebenzi kusalokhu kuphezulu ngenkani.

Esikhundleni salokho, amandla ezepolitiki aseya ngokuya alungisa ukuqubuka kodaba lwasePhala Phala.

Ukuthi umuntu ukholelwa ukuthi uRamaphosa unecala lokwenza okungalungile kuba sendaweni yesibili enkingeni enkulu. Ihhovisi likaMengameli seliphazamisekile futhi kuya ngokuya izinkinga ziyanda.

Bobabili oMengameli baqhubeka bechazwa ngezimpi zomthetho kanye nokusinda kwezombusazwe.

Eminyakeni engamashumi amabili edlule, abantu baseNingizimu Afrika babukele izinqumo zokubekwa koMengameli ezingahambi ngendlela. URamaphosa bekumele amele ukuphela kwalesi sikhathi.

Esikhundleni salokho, manje kunengozi ekhulayo yokuthi iminyaka yokugcina yomsebenzi wakhe wezepolitiki izophinde ibuswe ukumangalelwa, ukuqulwa kwecala kanye nezimpikiswano mayelana nokuziphendulela.

Abantu abaningi baseNingizimu Afrika babelindele ukuthi abuyise isithunzi kuhulumeni futhi avale nesahluko sezikhathi ezinzima emlandweni wentando yeningi eNingizimu Afrika.

Namuhla, akasabhekwa kabanzi njengomholi omi ngaphezu kwezimpi zamaqembu. Uya ngokuya ebonakala njengosopolitiki olwela ukuphila kwakhe.
Lokho kushintsha kunemiphumela engaphezu kwedumela lakhe.

INingizimu Afrika idinga ukutshalwa kwezimali ukukhulisa umnotho nokudala amathuba emisebenzi. Ukutshalwa kwezimali kuncike ekuzethembeni, ukuzethemba kuncike ekuzinzeni kanti ukuzinza kuncike ebuholini obuthenjwayo.

Zonke izinto ezintsha ezivela ngePhala Phala zenza buthaka ubuholi bakhe.
Ingozi manje isidlulele kuRamaphosa ne-ANC.

I-GNU isiphenduke insika ebalulekile yethemba labatshalizimali kanye nethemba lomphakathi. Ezigidini zabantu baseNingizimu Afrika abangasebenzi iyithemba lokuthi uhulumeni uzokwazi ukugxila ekukhuleni, nengqalasizinda, inkohlakalo nasemisebenzini.

Nokho u-2026 futhi unyaka wokhetho lomasipala, lapho ukunaka kwezombusazwe kufanele kugxile ekulungiseni ohulumeni basekhaya.

Amaqembu ezepolitiki kumele adingide ukuthi balungiswa kanjani omasipala abawayo, kuthuthukiswa kanjani ukulethwa kwezidingongqangi, bahehe abatshalizimali kanye nokudala amathuba emisebenzi. Abavoti kufanele kube yibo abalalela izinhlelo zokulungisa imigwaqo, ukulungisa izinhlelo zamanzi, ukugcina ingqalasizinda nokubuyisela ohulumeni basekhaya.

Esikhundleni salokho, ingxoxo kazwelonke isiphinde yabuswa amahlazo, izimpi ezinkantolo kanye nempilo yezepolitiki.

Omasipala abehlulekayo yilapho abantu baseNingizimu Afrika bethola khona uhulumeni ngqo. Kulapho ompompi boma khona, imigodi ingalungiswa, udoti ungalandwa futhi amabhizinisi adonsa kanzima ukusebenza.

Uma omasipala behluleka, izinga lempilo liyehla. Uma omasipala besebenza, umnotho wendawo uyakhula bese kulandela imisebenzi.

Nokho amandla epolitiki okumele agxile ekulungiseni ohulumeni basekhaya aya ngokuya ayancipha usaba lwasePhala Phala.

Njengoba inqubo yokuthweswa icala ikhula ngamandla, kuqubuka imibuzo enzima. Ngabe uMengameli olwela ukuphila kwezepolitiki usengaqhuba izinguquko? Ngabe abalingani bomfelandawonye bazohlala bemunye uma le nkinga ishuba? Ingabe uhulumeni angakugcina egxile ezintweni eziza kuqala kwezomnotho kuyilapho abaholi bezombangazwe becwila ezimpini zezomthetho?
Lena imibuzo abatshalizimali abangayithandi futhi abantu baseNingizimu Afrika abangasebenzi abangayidingi.

Uma izinqumo zokutshala izimali zibambezeleka, imisebenzi iyabambezeleka. Lapho ukungaqiniseki kwezombusazwe kwanda, ukukhula komnotho kuhamba kancane. Lapho uhulumeni egxile ekusindeni, izinguquko ziba nzima.

Abantu abagcina bekhokha kanzima akubona osopolitiki ePhalamende. Abantu abasha abafuna umsebenzi wabo wokuqala, osomabhizinisi abancane abadonsa kanzima ukwandisa kanye nemiphakathi elinde izinsiza ezingcono kanye namathuba omnotho.

IPhala Phala ngeke isachithwa njengodaba oluyimfihlo.
Sekuwuphawu lwenqubo yezepolitiki olumbozwe amahlazo ngesikhathi abantu baseNingizimu Afrika bedinga ukulethwa kwezidingo.

Inhlekelele ejulile akukona okwenzeke epulazini eLimpopo.

Okubuhlungu wukuthi iNingizimu Afrika iphinde izithole ingene shi kumbango wezombusazwe ekubeni kufanele kugxilwe ekulethweni kwezidingo.

Ngesikhathi osopolitiki bebanga udaba lwasePhala Phala, izigidi zabantu baseNingizimu Afrika zisalinde omasipala abasebenzayo, ukukhula komnotho, imisebenzi nempilo engcono ababethenjiswe yona.

Osesithombeni esingenhla: UMengameli Cyril Ramaphosa. INkantolo yoMthethosisekelo evule kabusha uhlelo lokuqulwa kwecala lePhala Phala ngoNhlaba ka-2026, yavuselela imibuzo mayelana nokuziphendulela kanye nekusasa lakhe njengoMengameli.

Umthombo wesithombe: Ihhovisi likaMengameli waseNingizimu Afrika

Izihloko zakamuva