UHelen Zille uqhuba umkhankaso okhaliphile wokufuna isihlalo sokuba iMeya yaseGoli njengoba enqaba ukwenza ukhetho lube yimpi yemibono, kubhala uZukile Majova kw-Real Politics.
Ngesikhathi ebuzwa mayelana nokuma kweDemocratic Alliance empini ye-Israel neGaza, uZille wenqabile ukudonswa engxoxweni efaka amazwe angaphandle.
“Ngilwela ukuba imeya yaseGoli, hhayi iRamallah, noma iBethlehem, noma iTehran, noma iGaza City, noma iTel Aviv. Ngigxile ekulungiseni iGoli.”
Leyo mpendulo ihamba kulokhu abantu abaningi abanendaba nakho.
Izakhamizi zaseGoli ziphila ngamarobhothi aphukile, imigodi, ukuchitheka kwendle, ukushoda kwamanzi kanye nengqalasizinda ewayo. Abaningi abanaso isikhathi sokunaka izimpi nemibono kunalokho bakhathazeke ngompompi babo ukuthi bayasebenza yini nokuthi udoti uyaqoqwa.
UZille uyayiqonda ipolitiki.
Umkhankaso wakhe ugxile cishe ekulethweni kwezidingo kanye nokubusa. Ufuna abavoti bahlulele amaqembu ngokuthi angakwazi yini ukuphatha omasipala ngendlela efanele, hhayi ngokuthi ubani obeka imibono ebabazekayo.
ENingizimu Afrika yonkana, uhulumeni wasekhaya uba isivivinyo sangempela nokwethembeka kwezombusazwe.
Abavoti baphelelwa yisineke ngamaqembu akhuluma ngenkululeko, izinguquko kanye nemibono kuyilapho omasipala bewa eduze kwabo.
Uhlelo lwePhalamende lwakamuva oluthi “Ukuyisa Iphalamende Ebantwini” eNorth West ludalule ukuthi le nkinga isibe bucayi kangakanani.
Amalungu ePhalamende ezwe izikhalo eziphindaphindiwe mayelana nendle egeleza emiphakathini, imigwaqo ecekelwe phansi yimigodi, izinhlelo zokwakhiwa kwezindlu ezingakaqedwa, imitholampilo engenayo imithi kanye nokwehluleka kwengqalasizinda kagesi.
Lezi zinkinga zingase zingabi namandla ezingxoxweni zezombusazwe kazwelonke, kodwa zichaza impilo yansuku zonke yezigidi zabantu baseNingizimu Afrika.
UMengameli Cyril Ramaphosa uveze ukubaluleka kohulumeni basekhaya enkulumweni yakhe.
Uhulumeni wasekhaya uyigumbi lentuthuko. Kulapho izinqubomgomo zikazwelonke kanye nezinhlelo zesifundazwe zihunyushwa zibe izenzo. Uhulumeni wasekhaya ubalulekile ekuqinisekiseni ukuthi abantu banamanzi nokuthuthwa kwendle, ugesi, imigwaqo, imitholampilo kanye nezinsiza zomphakathi.
“Lapho ohulumeni basekhaya besebenza, lapho omasipala bephethwe kahle futhi befeza izibopho zabo, amadolobha ayathuthuka. Yingakho ukulungisa ohulumeni basekhaya kungezinye zezinto ezibalulekile kulo hulumeni.”
URamaphosa uqinisile.
Inkinga wukuthi omasipala abaningi abaphethwe yi-ANC bayahluleka kakhulu.
Idolobha laseGoli livaleleke embangweni no-Eskom mayelana nesikweletu sika-R5,2 billion. Ezweni lonke, omasipala neminyango kahulumeni bakweleta u-Eskom imali engaphezu kuka-R100 billion.
Lokhu kubhidlika kokubusa kwasekhaya kubumba kabusha ipolitiki yaseNingizimu Afrika.
Iminyaka eminingi, i-ANC ithembele emlandweni wenkululeko kanye nezincwadi zomzabalazo ukuze kudambise ulaka lomphakathi ngokungalethwa kwezidingongqangi. Leso sivikelo sishabalala ngokushesha.
Abavoti manje abanandaba kangako nemibono kanye nekhono.
Bafuna amalambu asebenzayo, amanzi ahlanzekile, ugesi othembekile, imigwaqo ephephile kanye nemitholampilo esebenzayo.
Ukhetho lukazwelonke lwango-2024 lukhombise izindleko zezepolitiki zomasipala abafeyilayo. Ukungalethwa kahle kwezidingo kubantu kube neqhaza elikhulu ekutheni i-ANC ilahlekelwe yiningi lamavoti ePhalamende.
Ingcindezi izoshuba ngaphambi kokhetho lohulumeni basekhaya lwango-2026.
Ipolitiki yobumbano yenze izinto zaba nzima nakakhulu.
Imikhandlu eminingi ayizinzile. Izimeya zisuswa njalo. Izivumelwano zomfelandawonye ziyawa ngobusuku obubodwa. Amaqembu ezepolitiki ahlaselana esidlangalaleni futhi axoxisane ngezivumelwano zamandla ngaphandle kweminyango evaliwe.
IGauteng ibe yisibonelo esicacile salesi sikhathi esisha sezombusazwe.
Ukubambisana phakathi kwe-ANC ne-EFF, okwakungakaze kucatshangwe kwezombusazwe, sekuya ngokuya kujwayeleka kwabanye omasipala. Khona manjalo, ukukhula kweQembu loMkhonto Wesizwe kuphoqa wonke amaqembu amakhulu ukuthi acabange kabusha isu lawo.
INingizimu Afrika ingena enkathini lapho imibono ibaluleke kancane kunokuhlanganisa amavoti anele ukuze ubuse.
Kodwa abavoti abanendaba nobuqili bezepolitiki. Bahlulela ohulumeni ngemiphumela ebonakalayo.
Inani elikhulayo lamaqembu amancane ezombusazwe lengeza okunye ukungazinzi.
Ukuhlukaniswa kuvumela amaqembu amancane ukuthi abe amakhosi anethonya elikhulu kunokwesekwa kwawo okhethweni.
Lokhu kudala indida eyingozi. I-democracy yaseNingizimu Afrika ikhula ngokumeleleka, kodwa ayibuseki.
Amadolobha amakhulu azoba isivivinyo esikhulu sengcindezi yezombangazwe ngo-2026. Azokhombisa ukuthi ipolitiki yomfelandawonye ingathuthuka yini ngale kokwenza isivumelwano ibe into ekwazi ukuletha ukubusa okuzinzile.
Izakhamizi azikwazi ukubona izivumelwano zomfelandawonye noma ukuvuselelwa kwezepolitiki njengento eyakha umqondo. Babhekana nohulumeni emigwaqeni ephukile, ompompi abomile, emigwaqeni emnyama kanye nemitholampilo ewayo.
Esinye isici esikhulayo sesimo sezombangazwe eNingizimu Afrika ukukhungatheka ngokufika kwabantu bakwamanye amazwe ngokungemthetho. Emiphakathini eminingi edonsa kanzima, abokufika baqhudelana nabantu baseNingizimu Afrika abampofu ngokwezomnotho, izimakethe zezindlu kanye nezindawo zabantu abahola kancane.
Njengoba ukuntuleka kwemisebenzi kukhula, nenzondo nayo iyakhula .
Kodwa ukufika kwabantu bakwamanye amazwe akuyona imbangela yangempela yentukuthelo.
Inkinga ejulile ukuwohloka kwezindawo kanye namathuba omnotho.
Lapho omasipala behluleka khona, kuyakhula ukungezwani emphakathini.
Omasipala abasebenza kangcono banganciphisa kakhulu le ngcindezi. Uhulumeni wasekhaya ophumelelayo uheha ukutshalwa kwezimali, ugcina ingqalasizinda, wenza ngcono ukuphepha futhi udala izimo zokukhula komnotho.
Ugesi othembekile, imigwaqo ehlanzekile, izinhlelo zezokuthutha ezisebenzayo kanye nokulethwa kwezinsiza ngokushesha kukhulisa ukuzethemba kwamabhizinisi emiphakathini ezizwa ilahliwe njengamanje.
Yingakho iqhinga likaZille libalulekile kwezepolitiki.
Uyazi ukuthi abavoti baseGoli bakhathele izimpi zemibono futhi bafuna ubuholi obusebenzayo bugxile ekulungiseni idolobha.
Ukuthi abavoti bayavumelana naye noma cha, umkhankaso wakhe ukhombisa isimo sezwe esibanzi.
Abantu baseNingizimu Afrika baya ngokuya benganaki iziqubulo zezepolitiki futhi bayangabaza ngokuthi uhulumeni angayenza yini imisebenzi yakhe eyisisekelo.
Esithombeni esingenhla: UHelen Zille ebhukuda emgodini eGoli, lapho ekhankasela khona isikhundla sobumeya.
Umthombo wesithombe: Helen Zille/Facebook Page
