Ezepolitiki: Abantu abampofu bathwele kanzima ngenxa yohlelo lwaseNingizimu Afrika oluphukile

Njengoba iNingizimu Afrika ibhekene nokufika kwabantu bakwamanye amazwe, iqiniso ukuthi intukuthelo enkulu ayiqhamuki ezindaweni eziphila kangcono eKapa, ​​eThekwini naseSandton, kubhala uZukile Majova kwi-Real Politics.

Umsindo omkhulu uqhamuka emalokishini nasezigodini lapho ukuntuleka kwemisebenzi kuphezulu, izinsiza zomphakathi ziwa futhi wonke amathuba azwakala njengokulwela ukusinda.

Kubantu abaningi baseNingizimu Afrika abampofu ukufika kwabantu bakwelinye izwe akuyona inkulumo-mpikiswano yezepolitiki. Yinto abahlangabezana nayo nsuku zonke.

Hamba emalokishini amaningi eGoli, eThekwini noma eKapa iphethini icacile. Abantu bakwamanye amazwe bamelwe kakhulu ezitolo ze-spaza, ekuhwebeni okusemgwaqeni, ezinsizakalweni zokulethwa kwezidingo, i-e-hailing kanye ne-hospitality. Emiphakathini yezimayini, izinhlangano zezimayini ezingekho emthethweni eziningi ezibandakanya abantu bangaphandle balethe udlame, ukukhwabanisa nokwesaba.

Le miphakathi isabela kulokho ekubona phambi kwayo, kuyilapho umbuso ubonakala ungakwazi noma ungazimisele ukuphoqelela owawo umthetho wokuthuthela kwelinye izwe.

Abantu abathintwe kancane yileli qiniso bavame ukushesha ukulichitha. Imindeni yasezindaweni ezidla izambane likapondo ayiqhudelani ngemisebenzi, izindlu zomxhaso, nezikhala ezikoleni zikahulumeni eziminyene noma indawo emitholampilo kahulumeni.

Izingane zabo zifunda ezikoleni ezizimele. Basebenzisa ukunakekelwa kwezempilo okuzimele. Isibambiso sabo siyakhokhelwa. Ukuthuthela kwelinye izwe kuyinkulumompikiswano yobuhlakani kubo.
Kubahlali baselokishini akuyona inkulumo-mpikiswano. Kuyiqiniso lansuku zonke.

Nsuku zonke bama kolayini abade emitholampilo. Baqhudelana ngomsebenzi ovamile onyamalala phakathi nemizuzu.

Babuka amabhizinisi amancane ezabalaza ngokumelene nokuncintisana okuqinile. Bahlala ezindaweni eziminyene lapho ukushoda kwezindlu kuba kubi minyaka yonke.

Kuyakhula ukukhungatheka ngoba abantu abaningi baseNingizimu Afrika bakholelwa ukuthi imithetho ayilandelwa.

INingizimu Afrika ivumela izivakashi eziningi ukuthi zingene ngokusemthethweni isikhathi esilinganiselwe. Iningi lihambisana nomthetho. Kodwa abanye bazigcina ngokweqisa izimvume zabo noma basebenze ngaphandle kwemvume efunwa umthetho. Ukuqiniswa komthetho okubuthakathaka, inkohlakalo kanye nezinhlelo zokungena kwabantu bakwamanye amazwe ezihamba kancane kusho ukuthi abaningi sebehlale iminyaka ezweni. Ukufika ngokusemthethweni kuba ukuhlala ngokungemthetho, kanti abaqashi abangazimisele ngokunaka umthetho benzelwa umsebenzi bakhokhe imali encane.

Amanyuvesi abhekene nengcindezi efanayo. Minyaka yonke izinkulungwane zabafundi bakamatikuletsheni baseNingizimu Afrika bachitha unyaka owodwa noma emibili bezama ukuthola izikhala ngoba zincane izikhala. Uma abantu bekholelwa ukuthi imithetho yokufika ayisebenzi ngendlela efanele, kukhulisa umbono wokuthi izakhamizi zidudulwa ngemuva kolayini.

Ubugebengu bujulisa lokho kwesaba.

Iningi labantu abavela kwamanye amazwe ngabantu abahlonipha umthetho abazama ukuziphilisa. Kodwa amaqembu ezigebengu ahileleke ezimayini ezingekho emthethweni, ukushushumbiswa kwezidakamizwa, izimpahla zomgunyathi kanye nokushushumbiswa kwabantu kulimaze ukuzethemba komphakathi.

Imiphakathi eseduze nezimayini ezingekho emthethweni ibone amaqembu ezigebengu ahlomile elawula zonke izindawo ngesikhathi umbuso udonsa kanzima ukuphendula.

Abantu baseNingizimu Afrika bavame ukutshelwa ukuthi lokhu kukhathazeka kufana nokucwaswa kwabokufika. Lokho kulula kakhulu.

Udlame olubhekiswe kubantu bakwamanye amazwe akulungile. Abantu abangenacala akufanele nanini bahlaselwe ngenxa yendawo abazalelwa kuyo. Kodwa ukwenqaba udlame akusho ukwenza sengathi akunankinga.

Izwe linakho kokubili ilungelo kanye nesibopho sokulawula imingcele yalo, ukusebenzisa imithetho yalo yokuthuthela kwelinye izwe futhi linqume ukuthi ubani ongahlala futhi asebenze ngaphakathi kwalo.

INingizimu Afrika yehlulekile kuyona lemithetho emithathu.

Sekuphele iminyaka uhulumeni ekhuluma ngokubumbana kwe-Pan-Afrika ngenkathi evumela inkohlakalo, ukuphathwa kwemingcele okuntekenteke kanye nohlelo lokukhosela oluphukile ukuthi ludicilele phansi ukuzethemba komphakathi. Esikhundleni sokulungisa lokho kwehluleka, abezombangazwe bavame ukulahla intukuthelo yomphakathi njengokungazi noma ubandlululo. Leyo mpendulo ikhulise igebe phakathi kukahulumeni nemiphakathi ethwele kanzima.

Akuyona iNingizimu Afrika yodwa elwa nalezi zingxabano.

Kulo lonke elase-Europe, ukuthuthela kwelinye izwe sekuphenduke enye yezinkinga zezombusazwe zesikhathi sethu. E-United Kingdom, eFrance, eJalimane, e-Italy naseNetherlands, abavoti baye basekela amaqembu athembisa imithetho eqinile yokuthuthela kwelinye izwe.

Ukukhathazeka mayelana nengcindezi yemisebenzi, izindlu, ukunakekelwa kwezempilo kanye nezinsiza zomphakathi okuhambisana nobugebengu obuhleliwe yikho okuholele lokho kushintsha. Izimo zaseNingizimu Afrika zinzima kakhulu ngoba ukuntuleka kwemisebenzi nobubha kuphezulu kakhulu. Kodwa umbuzo oyisisekelo uyefana: ukuphatha kanjani ukuthuthela kwelinye izwe ngendlela esemthethweni, ehlelekile futhi enobulungisa kwizakhamuzi kanye nabafuduki ngokufanayo?

Impendulo enkingeni yaseNingizimu Afrika akubona ubulungiswa besixuku. Akukona ukwesatshiswa noma ukuhlaselwa kwabokufika.

Nguhulumeni ogcina esesebenzisa owakhe imithetho. Lokho kusho imingcele evikelekile, izinqumo ezisheshayo mayelana nezicelo zokukhoseliswa, izinyathelo ezimelene nabahlala ngokweqile kwama-visa, ukudingiswa kwalabo abahlala ngokungekho emthethweni, ukushushiswa kwabaqashi abaqasha abasebenzi abangekho emthethweni kanye nempi ezimisele yokulwa nenkohlakalo ngaphakathi koMnyango Wezasekhaya.

Ngaphezu kwakho konke, kusho ukuqaphela ukuthi abantu baseNingizimu Afrika abampofu abayiboni ingcindezi ababhekene nayo.

Abacebile bahlangabezana nokufudula kwabantu kwingxabano yezombangazwe. Abampofu bakubona njengomunye ulayini, omunye umsebenzi ophuthelwe, elinye ikilasi eliminyene futhi ngolunye usuku bezibuza ukuthi ngabe uhulumeni wabo usabeka izakhamizi zawo kuqala.

Kuze kube yilapho umbuso usuphinde walawula uhlelo lwawo lokuthuthela kwelinye izwe, lokho kukhungatheka kuzoqhubeka nokukhula.

UZukile Majova noRob Rose bajula ngenkinga yokufika kwabantu eNingizimu Afrika kanye nalokho okumele uhulumeni akwenze kulelisonto kwi-Sharp Sharp, i-podcast evela kuScrolllla and Currency. Izwa okwengeziwe kuZukile ku-Sharp Sharp podcast, lapho yena noRob Rose bekhipha izindaba zezombusazwe zaseNingizimu Afrika njalo ngoLwesithathu.

Esithombeni esingenhla: Ulayini ngaphandle kwehhovisi loMnyango Wezasekhaya.

Umthombo wesithombe: IDemocratic Alliance

Izihloko zakamuva