ENingizimu Africa umbulali unamathuba angu-93% okuthi angaboshwa

Lubhalwe ngu-Anita Dangazele

Usihlalo wamaphoyisa ePhalamende, u-Ian Cameron, uthi izinga lokutholwa kokubulawa kwabantu eziteshini ezingu-35 ezihamba phambili zobugebengu ezweni lehle lisuka ku-10.12% ngo-2022/23 laya ku-7.32% ngo-2024/25.

UCameron uthi ilebhu yezobunhloli iqedele kuphela u-71.39% wemibukiso ebhalisiwe uma kuqhathaniswa nomgomo ongu-90%, nokufakwe kwe-DNA engu-175,500 okweqa izikhathi ezimisiwe ekupheleni konyaka.

INingizimu Afrika iqophe izibalo zokubulala ezimbalwa kule kota uma kuqhathaniswa nonyaka odlule. Kodwa emiphakathini lapho abantu bevame ukubulawa khona, umuntu obabulele cishe unethuba kumathuba ayishumi nane okuthi angakhonjwa.

Lokhu kutholwe ngusihlalo wamaphoyisa ePhalamende u-Ian Cameron, ukubhale phansi ngoLwesihlanu, kanye nokukhishwa kwezibalo zobugebengu zekota lonyaka.

Eziteshini ezingu-35 ezinobugebengu obuphakeme kakhulu ezweni, izinga lokutholwa kokubulawa kwabantu lehlile lisuka ku-10.12% ngo-2022/23 laya ku-7.32% ngo-2024/25.

UCameron uthole izibalo ngombuzo wasePhalamende awuthumele kwa-Saps. Ukutholwa kusho umsolwa ohlonziwe kanye nedokodo elilungele ukushushiswa. Akukona ukugwetshwa lesi isinyathelo sokuqala esiya kwesinye.

Ngo-2024/25, iziteshi ezingu-26 kwezingu-35 zazinamazinga okubulawa kwabantu angaphansi kuka-10%. Abayishumi nane bebengaphansi kuka-5%.

“Imiphakathi esengozini enkulu yokubulawa kwabantu ivamise ukuthola amathuba amancane okubona ababulali bethweswa amacala,” kusho uCameron.

UCameron uvakashele iziteshi eziningana emasontweni amabili edlule. Akutholile kwakungeyona inkinga yesu lamaphoyisa. Kwakuyinkinga eyisisekelo.

EPhilippi East, isiteshi esisebenzela abantu abangaphezu kuka-250,000 emijondolo engaphezu kuka-15, zimbalwa izimoto ebezisebenza. EMfuleni inqwaba yezimoto zamaphoyisa ebezibonakala azikho emgwaqeni. Ophikweni olubhekele udlame lwemindeni, ukuvikelwa kwezingane kanye namacala ocansi eNyanga, abasebenzi bebesebenza ngezimoto ezilinganiselwe futhi bengenazo izinsiza zokudlwengula. Amayunithi e-Stellenbosch kanye ne-Mitchells Plain FCS nawo abike ukushoda kwezinsiza zokudlwengula izingane. E-Worcester, uphiko lwe-FCS oluhlanganisa iziteshi eziyishumi okuhlanganisa ne-Laingsburg, eqhele ngamakhilomitha angu-175, lwalunezimoto eziyisikhombisa sezizonke, enye yazo eyi-single-cab engafanele ukuthutha izisulu.

Ibhodi yolibofuzo yalethula eKomidini lePortfolio on Police ngalolo suku. Eyakubonisa kwakuyi-forensic pipeline le-forensic esenkingeni enkulu.

I-Forensic Science Laboratory iphothule kuphela u-71.39% wemibukiso ebhalisiwe uma kuqhathaniswa nomgomo la-90%. U-8.88% kuphela wemibukiso yamacala e-DNA eyinjwayelo aqedwa phakathi nomgomo wezinsuku ezingu-35. Angu-35.98% kuphela amacala angewona ajwayelekile aqedwa phakathi nenani elihlosiwe lezinsuku ezingu-113. Angu-24.03% amacala ezobunhloli e-DNA aqedwa phakathi nomgomo wezinsuku ezingu-90.

Isibalo esibi kakhulu yileso esiphethe umnqamulajuqu osemthethweni. Amaphesenti angu-3.5 kuphela amasampula e-buccal aqedwa phakathi nesikhathi esidingekayo ngokomthetho sezinsuku ezingu-30. Lokho kusho ukuthi u-96.5% ufike sekwephuzile.

Ekupheleni konyaka ama-DNA angu-175,500 eqa izikhathi ezibekiwe. Abanye abangu-28,321 ababoshiwe abephula umthetho ku-Schedule 8 abathathwanga nhlobo. Nabagwetshiwe abangu-365 badedelwa ngaphambi kokuthi kuthathwe ulibofuzo lwabo, okushiya lingekho irekhodi labantu inkantolo ebisivele yabathola benecala.

U-Cameron uthe ukubambezeleka kanye nesampula ngayinye engekho kungenzeka kube yinto ephazamisayo. Imiphumela yayihlanganisa ukubulala, ukudlwengula, udlame olusekelwe ebulilini, amacala e-serial offending kanye namacala amisiwe.

“Uma i-DNA ingaqoqwa, ingacutshungulwa, ingalayishwa, noma ingalandelwa ngesikhathi, uhlelo lwezobulungiswa bobugebengu lulahlekelwa esinye sezikhali ezibaluleke kakhulu,” esho.

Ngaphandle kwezimoto, abaseshi abakwazi ukufinyelela kwizigameko zobugebengu noma kofakazi. Ngaphandle kwezinsiza zokudlwengula, amacala ocansi awakwazi ukucutshungulwa ngendlela efanele. Ngaphandle kwemiphumela yezobunhloli, amadokodo awakhiwa futhi amacala ayawa ngaphambi kokuba afinyelele enkantolo.

UCameron uthe indlela kahulumeni yonkana uNgqongqoshe wamaPhoyisa uFiroz Cachalia eyethulwe ngoLwesihlanu iyindlela efanele. Kodwa uthe isivivinyo sangempela akukhona ukuthi isibalo sokubulala siyehla yini.

“Isivivinyo sangempela wukuthi ababulali bayatholwa yini, bayashushiswa futhi bagqunywe ejele. Njengamanje ubufakazi bukhomba ukuthi ababoshwa ngendlela esondelene nezinga okumele abantu baseNingizimu Afrika balindele ngalo,” usho kanje.

Esithombeni esingenhla: Usihlalo wamaphoyisa ePhalamende u-Ian Cameron.

Umthombo wesithombe: Ian Cameron/Facebook

Izihloko zakamuva