Abantu baseGhana banovalo njengoba abantu abaningi sebebhalisele ukubuyela emakhaya

Lubhalwe nguPalesa Matlala

Amakhulu abantu baseGhana abebethukile bakleliswe ehhovisi lenxusa labo ePitoli beyobhalisela izindiza zokuphuma eziphuthumayo ezibuyela emakhaya.

UKhomishana Omkhulu waseGhana usole ababhikishi ngokucwaswa kwabokufika futhi waxwayisa ngokuthi abokufika baphila ngokwesaba njengoba kushuba isimo eNingizimu Afrika yonkana.

Amakhulu abantu baseGhana abebekhathazekile bahlangane ngaphandle kwehhovisi lenxusa labo ePitoli ngeSonto njengoba besaba imibhikisho emelene nabafuduki esabalele eNingizimu Afrika yonkana.

Imindeni, abasebenzi nabafundi bafike ngobuningi babo ukuze bahlolwe futhi baqinisekiswe ngaphambi kwezindiza ezihleliwe zokuphuma ezibuyela eGhana.

UKhomishana Omkhulu waseGhana eNingizimu Afrika, uBenjamin Quashie, uthe bangu-826 abantu baseGhana asebebhalisele ukushiya izwe ngokuzithandela.

Iqembu lokuqala labantu abangu-300 kulindeleke ukuthi lindize ligoduke ngoLwesithathu.

UQuashie uthe uhlelo lokukhishwa kwabantu luqale ukushuba ngesikhathi kuba nemibhikisho emelene nabokufika ehlasele eGauteng, KwaZulu Natal nase-Eastern Cape.

Imibhikisho iholwa yiqembu iMarch and March.

Le nhlangano ifune ukuthi abokufika baphume eNingizimu Afrika ekupheleni kukaNhlangulana.

UQuashie uthe abantu abaningi baseGhana abasazizwa bephephile.

“Uhulumeni waseGhana ubona sengathi sekuyisikhathi sokubuyisela labo abazizwa bengaphephile kuleli lizwe,” kusho uQuashie.

“Sinabantu abangu-800 abaya eGhana, ababhale amagama abo, asebevolontiye ukushiya iNingizimu Afrika.”

Uthe izikhulu zehhovisi lenxusa seziqalile ukuhlunga iqeqebana lokuqala labathutha kanti lolu hlelo luzoqhubeka kuze kube wusuku lokuphuma.

UQuashie uthe bangaphezu kuka-16 000 abantu baseGhana abahlala eNingizimu Afrika.

Ugcizelele ukuthi iningi likuleli ngokusemthethweni futhi lithobela imithetho yakuleli.

Kodwa uthe isimo esinobutha sishiye abantu abaningi besaba.

“Ngicabanga ukuthi asikho isidingo sokuthi sikhulume ngokuhlaselwa kwabokufika,” kusho uQuashie.

“Ngikholwa wukuthi izinto ebezisenzeka ezweni lonke, lapho abantu bezithathela umthetho ngezandla, ziyinselelo.”

Imibhikisho emelene nabafuduki isiqubule inkulumompikiswano eshubile eNingizimu Afrika yonkana, lapho eminye imiphakathi isola abantu bangaphandle ngobugebengu, ukungasebenzi kanye nengcindezi emisebenzini yomphakathi.

Abanye baxwayise ngokuthi imibhikisho isengcupheni yokuba nodlame futhi ingalimaza isithunzi seNingizimu Afrika yonkana e-Afrika.

Naphezu kokushuba kwesimo, uQuashie uthe akakholwa ukuthi le nkinga izoqeda ubudlelwano phakathi kweGhana neNingizimu Afrika.

“Kodwa kufanele sisuke ekukhulumeni sithathe isinyathelo,” kusho yena.

Lesi simo sesivuse ukwesaba okusha ngegagasi lodlame lokucwaswa kwabokufika olufana nolwedlule olubulala abokufika eNingizimu Afrika.

Okwamanje, imindeni eminingi yaseGhana ikhetha ukuhamba ngaphambi kokuba isimo sibe sibi kakhulu.

Esithombeni esingenhla: Amakhulu abantu baseGhana babuthane ehhovisi lenxusa labo ePitoli ukuze babhalisele izindiza zokuphuma eziya ekhaya.

Umthombo wesithombe: @S_OkudzetoAblak/X

Izihloko zakamuva