Lubhalwe nguPalesa Matlala
IPhini likaNgqongqoshe wezabaSebenzi, uJomo Sibiya, uthe abaqashi bafuna abasebenzi abangenazo izincwadi futhi umthetho kumele ubalandele ngqo.
I-Employment Services Amendment Bill yethulwe esiGungwini Sikazwelonke futhi uzodingidwa ezingxoxweni zamakomiti kanye nokuphawula komphakathi ezinyangeni ezizayo.
Abaqashi baseNingizimu Afrika abaqasha abantu bangaphandle abangenazo izincwadi bangase babhekane namacala obugebengu ngaphansi komthetho omusha osephambi kwePhalamende, hhayi nje inhlawulo, kodwa nokubhadla ejele.
I-The Employment Services Amendment Bill(B16-2026) wethulwa eSishayamthetho Sikazwelonke ngomhlaka-29 kuNhlaba, ezinsukwini ngaphambi kokuba kuvotelwe isabelomali sikaMengameli Cyril Ramaphosa. Manje izongena ezingxoxweni zamakomiti kanye nokuphawula komphakathi. Ngaphansi komthetho okhona, amabhizinisi abanjwe eqasha abasebenzi abangenazo izincwadi angahlawuliswa kuphela. UMthethosivivinywa uzokushintsha lokho. Abaqashi abathatha ngamabomu abantu bakwamanye amazwe abangenazo izincwadi zabo bangathweswa icala.
Imikhakha ekhona kakhulu ohlakeni ngezolimo, ezokwakha, ezokuvakasha, izindawo zokudlela kanye nomnotho wamagigi, okuhlanganisa nezinkundla zokudiliva ezisekelwe kuhlelo lokusebenza.
Lezi yizimboni uMnyango Wezokuqashwa Nezabasebenzi ohlale uzihlaba umkhosi ngokusetshenziswa kakhulu kwabasebenzi abangenazo izincwadi.
IPhini likaNgqongqoshe wezabaSebenzi nokuQashwa uJomo Sibiya uthe uhulumeni usezogxila ohlangothini lwezidingo.
“Abaqashi yibona abadala isidingo sabokufika ngokungemthetho abasebenza ezweni lethu,” usho kanje.
“Uma sisebenzisana nabaqashi kusho ukuthi sizokumisa ukufika kwabo.”
USibiya ubekhuluma ngesikhathi kuqhubeka inkulumompikiswano ngesabelomali sikaRamaphosa sika-R816 million ePhalamende.
Amaqembu aphikisayo asichithile lesi sabelomali, njengoba ubugebengu, ukuntuleka kwemisebenzi kanye nokufika kwabantu bakwamanye amazwe ngokungemthetho kuyikona okubusa inkulumo-mpikiswano.
Umholi we-DA ePhalamende, uGeorge Michalakis, uthe uhlelo lwezobugebengu luyehluleka cishe kuwo wonke amazinga.
UMnuz Nazier Paulsen we-EFF usole uRamaphosa ngobuholi obuntekenteke, emfanisa “nenyamazane ebanjwe amalambu.”
URamaphosa uvikele umlando kahulumeni wakhe wathi kudingeka ukulawulwa kwemingcele okuqinile. Lo mthetho ohlongozwayo unikeza noNgqongqoshe amandla okubeka izilinganiso zokuqashwa ngomkhakha ngamunye.
URamaphosa kulindeleke ukuthi aphendule amaqembu aphikisayo futhi avikele isabelomali seHhovisi likaMengameli ePhalamende ngoLwesithathu ngomhlaka-3 kuNhlangulana.
Esithombeni esingenhla: UMengameli Cyril Ramaphosa ethula ivoti lesabelomali sikaMengameli ePhalamende.
Umthombo wesithombe:IPhalamende laseNingizimu Afrika
