Lubhalwe umbhali we-Stuff
Isibalo sezingane ezibulawa indlala eNingizimu Afrika siphindeke kabili kusukela ngo-2016.
INorthern Cape inesibalo esiphezulu njengoba sekushone izingane ezingu-110 phakathi kwezingane ezingu-1,600 eziphuthunyiswe esibhedlela.
Inkinga yendlala eNingizimu Afrika iya ngokuya iba yimbi njengoba isibalo sezingane ezihlaselwa yindlala siphindwe kabili uma kuqhathaniswa neminyaka eyisishiyagalombili edlule.
UDkt Sufang Guo we-UNICEF uthi isibalo sezingane ezizacile sisuke ku-2.5% ngo-2016 saya ku-5% ngo-2024.
“Lezo zingane zibhekene nezimo ezibeka impilo yazo engozini,” kubika i The Citizen.
INorthern Cape yiyona eshayeke kakhulu. Eminyakeni emithathu edlule, zingu-110 izingane ezingaphansi kweminyaka emihlanu ezibulewe yindlala kwezingu-1 600 eziphuthunyiswe esibhedlela. Cishe ingane eyodwa kweziyisihlanu esifundazweni zinesisindo esingaphansi ngendlela eyingozi.
Okhulumela uMnyango wezeMpilo uFoster Mohale uthe ukhona umehluko, njengoba zimbalwa izingane ezibulawa yindlala uma kuqhathaniswa no-2014, ikakhulukazi eFree State, eNorthern Cape naseLimpopo.
I-UNICEF ithi zibalelwa ku-1.7 million izingane zaseNingizimu Afrika ezincane kakhulu uma ziqhathaniswa neminyaka yazo ngenxa yokungondleki kahle. Izingane ezintathu kweziyishumi ziyehluleka ukukhula kahle ngenxa yokuthi azikutholi ukudla okwanele.
Izingane eziningi ezilambile zibuye zibe nezinye izinkinga zempilo njenge-HIV, i-TB, isifo sohudo kanye nezifo ezimbi kakhulu.
UMnyango wezeMpilo uthi umatasatasa ukuze kulungiswe le nkinga ngokweseka omama abancelisa ibele, ukufundisa ngendlela efanele ukudla, nokuqapha ukukhula kwezingane.
UKaren Jooste we-DA eNorthern Cape uthi isifundazwe kumele sisheshise uhlelo lokulwa nendlala futhi sikhiphe enye imali emakhishini okuphekelwa kuwo abantu ababulawa indlala.
Esithombeni esingenhla: Ingane elambile.
Umthombo: Amasheya
