Lubhalwe nguBuziwe Nocuze
U-Amahle Mathontsi walahlekelwa yizinyawo zombili ngenxa yesifo i-gangrene ngo-2023, kanti manje usesebenzisa isihlalo esinamasondo kanye nemali yesibonelelo sokukhubazeka.
Umnyango Wezempilo eWestern Cape uthi iziguli eziphuthelwa yizikhathi zokuqokwa kumele zizihlelele zona ukudluliselwa kabusha kwenye indawo.
U-Amahle Mathontsi ubelinde iminyaka engaphezu kwemithathu ukuthola izinyawo zokufakelwa, ngemuva kokulahlekelwa yizinyawo zombili ngenxa ye-gangrene.
Lo mama oneminyaka engu-25 ubudala, onabantwana ababili futhi ohlala eMfuleni eKapa, wanqunywa izinyawo ngo-2023 esibhedlela iTygerberg Hospital. Odokotela bathatha lesi sinqumo ngemuva kokuba ehlaselwe yi-gangrene ngonyaka owandulela lowo, okwenza isikhumba sakhe sishise, silume futhi sishintshe umbala kakhulu.
Ngo-2024, isibhedlela iKhayelitsha District Hospital samdlulisela esikhungweni esisePinelands ukuze afakelwe izinyawo zokufakelwa. Waphuthelwa yisikhathi sokuqokwa ngemuva kokugula, futhi kusukela ngaleso sikhathi akakazitholi lezo zinyawo zokufakelwa.
U-Abulele Dyasi, okhulumela uMnyango Wezempilo Nenhlalakahle eWestern Cape, uthe isibhedlela iKhayelitsha District Hospital sidlulisela iziguli ezidinga ukunakekelwa okuhlobene namathambo namalungu omzimba okufakelwa (orthotic and prosthetic care) ezikhungweni ezikhethekile, zona ezizilawulela ngokwazo izikhathi zokuqokwa kanye nohlu lwabantu abalindile.
“Uma isiguli siphuthelwa yisikhathi sokuqokwa, kumele sithintane ngqo nesikhungo esizokwamukela ukuze sishintshe usuku noma sibuyele e-KDH ukuze sithole usizo lokudluliselwa kabusha,” kusho uDyasi.
Uthe isibhedlela sizimisele ukuqhubeka nokweseka iziguli, futhi sinxusa noma ubani odinga usizo mayelana nokudluliselwa kwenye indawo ukuba axhumane nesikhungo esifanele noma umtholampilo oseduze nawo.
Njengamanje uMathontsi usebenzisa isihlalo esinamasondo, futhi uthi lokhu kulinda kuguqule impilo yakhe yansuku zonke.
“Ngesikhathi odokotela bengitshela nge-gangrene, kwakungokokuqala ngizwa leli gama,” kusho yena. Ngaphambi kokuya esibhedlela, waya kudokotela wendabuko ngoba wayecabanga ukuthi izimpawu ayenazo zazibangelwa okunye.
Uthola imali yesibonelelo sokukhubazeka kanye nesibonelelo sokunakekelwa kwengane yakhe encane, okwenza imali ibe ngu-R2,600 ngenyanga. Usebenzisa u-R1,000 ekuthengeni ukudla kanye no-R700 obisini lwengane yakhe, kanye nomshwalense, okushiya imali encane kakhulu yezinye izindleko.
“Ngizizwa ngingumthwalo kwabanye,” kusho yena, echaza ngokuthi kumele acele usizo kwabanye emisebenzini efana nokuyisa ingane yakhe eneminyaka emibili emtholampilo.
UMathontsi uthe unethemba lokuthola izinyawo zokufakelwa ukuze akwazi ukufuna umsebenzi ozokwengeza emalini yesibonelelo ayitholayo.
Esithombeni esingenhla: U-Amahle Mathontsi walahlekelwa yizinyawo zombili ngenxa yesifo i-gangrene; zanqunywa ngo-2023.
Umthombo wesithombe: Sithunyelwe
