Izinto eziyisithupha wonke umuntu waseNingizimu Afrika okufanele azazi ngaphambi kwemibhikisho yangomhlaka-30 kuNhlangulana

Lubhalwe nguPalesa Matlala

Izinhlangano ezingaphezu kuka-20 zithi amamashi angomhlaka-30 kuNhlangulana amayelana nokulandelwa kwemithetho yokungena kuleli, hhayi ukuhlasela abokufika.

Amaphoyisa athi ami ngomumo uma kunodlame futhi axwayisa ngokuthi noma ngubani owephula umthetho ngesikhathi kuqhubeka imibhikisho uzoboshwa.

Njengoba sekusele izinsuku ezimbalwa ngaphambi kwemibhikisho ehlelelwe izwe lonke ngomhlaka-30 kuNhlangulana, kulindeleke ukuthi izinkulungwane zabantu baseNingizimu Afrika babambe iqhaza emibhikishweni ephikisana nokungena kwabantu bakwamanye amazwe ngokungemthetho.

Abagqugquzeli bathi umkhankaso wabo ngowokuphoqa uhulumeni ukuthi aqinise imithetho yokungena ezweni.

Amaphoyisa athi ayayeseka imibhikisho enokuthula kodwa ngeke abekezelele udlame noma ukusatshiswa.

Nazi izinto eziyisithupha ezibalulekile okufanele wonke umuntu waseNingizimu Afrika azazi:

Ubani ohlela amamashi?

Imibhikisho ihlelwa yinhlangano iMarch and March ihlangene nezinhlangano zomphakathi ezingaphezu kuka-20.

Amanye amaqembu aziwayo kubalwa i-Operation Dudula, I-Put South Africa First, iKwanale Foundation nezishoshovu uNgizwe Mchunu noNkosikhona “Phakel’umthakathi” Ndabandaba.

Abagqugquzeli bathi abalwi nabantu bakwamanye amazwe. Bagcizelela ukuthi umkhankaso wabo umayelana nokuvikela imingcele yaseNingizimu Afrika nokwenza uhulumeni aqinise imithetho ekhona yabantu bokufika.

Bafunani?

Lezi zinhlangano zifuna abantu bakwamanye amazwe abangenazo izincwadi baphume eNingizimu Afrika.

Banxusa ukuthi kusheshe kuxoshwe, kuqiniswe ezokuphepha emngceleni kanye nezinsiza ezengeziwe zoMnyango Wezasekhaya kanye neSigungu Esilawula Imingcele.

Bafuna futhi ukuthi amabhizinisi asemalokishini kanye namathuba okuhweba okusakhula agcinelwe ikakhulukazi izakhamizi zaseNingizimu Afrika.

Abagqugquzeli bathi bafuna uhulumeni asebenzise lo mthetho ngokulinganayo kuwo wonke umuntu.

Kuzokwenzekani mhlaka-30 kuNhlangulana?

Kulindeleke imibhikisho ezifundazweni eziningi ezweni lonke.

Abagqugquzeli bathi imibhikisho izoba nokuthula futhi abalandeli batshelwe ukuthi bangahlaseli noma basabise muntu.

Bathi amamashi ahlose ukucindezela uhulumeni ukuthi abhekane nokungena kwabantu bokufika kuleli ngokungemthetho ngemuva kweminyaka eminingi imiphakathi ikhala.

Lezi zinhlangano ziphinde zaxwayisa ngokuthi uma uhulumeni ezishaya indiva izimfuno zabo, kungase kulandele imibhikisho eminingi ngemva komhlaka-30 kuNhlangulana.

Kuthiwani uma kuqubuka udlame?
Umsunguli weMarch and March, uJacinta Ngobese-Zuma, uthi akumele basolwe abagqugquzeli uma kuqubuka udlame.

Uphikisa ngokuthi uhulumeni wehlulekile ukubhekana nokufika kwabantu bakwamanye amazwe ngokungemthetho, nokudala ukukhungatheka emiphakathini.

Nokho iBamba likaNgqongqoshe wamaPhoyisa uFiroz Cachalia ukubeke kwacaca ukuthi amaphoyisa ngeke avumele noma ngubani ukuthi asebenzise imibhikisho njengezaba zobugebengu.

Uthe imibhikisho enokuthula ivikelwe uMthethosisekelo, kodwa udlame, ukuphanga, ukusatshiswa nokuhlaselwa kwabantu ngeke kubekezelelwe.

Amaphoyisa athi noma ngubani owephula umthetho uzoboshwa.

Yiziphi izindawo ezibhekwa njengengozi enkulu?
Amaphoyisa nezinkampani zonogada ezizimele sebehlonze iGauteng, iKwaZulu-Natal, i-Eastern Cape kanye neWestern Cape njengezindawo okungenzeka ukuthi zibhekwe ngabomvu.

Iziphathimandla azikazidalulanga izindawo eziqondile ngezizathu zokuphepha.

Umbutho Wamaphoyisa aseNingizimu Afrika uhoxise ikhefu lamaphoyisa amaningi futhi uzothumela amalungu engeziwe lapho kudingeka khona.

Izinkampani zonogada ezizimele nazo zinikeze ukwesekwa ukusiza ukugcina ukuhleleka.

Ubani okhokhela umnyakazo?
UNgobese-Zuma uyichithile imibuzo yokuthi ngubani oxhasa lo mkhankaso.

Uthe kuyinhlamba ukuphakamisa ukuthi abantu abamnyama baseNingizimu Afrika abakwazi ukuzihlela ngaphandle koxhaso lwangaphandle.

Ngokusho kwakhe, lo mbutho uxhaswe ngabantu baseNingizimu Afrika abajwayelekile abeseka umyalezo wabo futhi banikele ngokuzithandela.

Uthini uhulumeni?
Uhulumeni uthi abantu baseNingizimu Afrika banelungelo lokubhikisha ngokuthula, kodwa akekho onelungelo lokuzithathela umthetho ngezandla.

Ibamba likaNgqongqoshe wamaPhoyisa u-Firoz Cachalia uthe amaphoyisa azilungiselele ngokuphelele ngomhlaka-30 kuNhlangulana futhi ayiqaphile imibiko yezobunhloli ezweni lonke.

Ibamba likaKhomishana wamaPhoyisa kuzwelonke uPuleng Dimpane uthe amaphoyisa azosebenzisana nezinye izinhlaka zomthetho nezinkampani zonogada ezizimele ukuze kugcinwe imiphakathi iphephile.

Uhulumeni uphinde waveza ukuthi ukusebenza kwamaphoyisa kule mibhikisho kungadla imali elinganiselwa ku-R600 million.

Esithombeni esingenhla: Abagqugquzeli bombhikisho balungiselela imibhikisho ezoba ngomhlaka-30 kuNhlangulana.

Umthombo wesithombe: Ifayela

Izihloko zakamuva