UMengameli uCyril Ramaphosa ubenendawo encane yokusingatha umbango wezikhundla oshubile ngaphakathi kombutho wamaPhoyisa aseNingizimu Afrika, kubhala uZukile Majova kwi-Real Politics.
Izinqumo zakhe zingase zibukeke zingahambisani, noma ziphikisana. Kodwa zikhombisa umzamo wokugwema ukujula kwezimpi ezingaphakathi ngesikhathi esacabanga indlela yokushintsha izinto.
Ukumisa uKhomishana kazwelonke uGeneral Fannie Masemola ngesikhathi eqoka uLieutenant General Puleng Dimpane njengebamba likaKhomishana kazwelonke lokhu kubonakala njengesinqumo esingaphusile.
UMasemola akasolwa ngenkohlakalo. Futhi uDimpane, njengesikhulu esiphezulu sezezimali, ubeyingxenye yohlelo olwahluleka ukumisa amaphutha okuthengwa kwempahla osekucutshungulwa njengamanje.
Nokho ukukhetha kwenza umqondo uma kubhekwa ngeso lezombusazwe kanye nokulungiswa kwesikhungo.

UMengameli ukhuculula uphiko lwamaphoyisa olungaselona uhlaka olubumbene. Kukhona ukuhlukana phakathi okwakhiwa imifelandawonye yangaphakathi. Ukuqoka noma yisiphi isikhulu samaphoyisa esisebenza njengebamba likakhomishana kazwelonke kungaletha ubungozi bokubeka elinye iqembu phezu kwelinye ukuntengantenga okubi kakhulu ngesikhathi lapho ukwethembeka kwabomthetho sekunengcindezi.
Inkinga ayizange iqale ngamacala abekwe uMasemola.
Kodwa kuqubuke kakhulu ngemuva kokuba uKhomishana wamaphoyisa KwaZulu-Natal uLieutenant General Nhlanhla Mkhwanazi enesithangami nabezindaba ngomhlaka-6 kuNtulikazi ka-2025. UMkhwanazi uchaze uxhaxha lobugebengu obujulile emaphoyiseni, iNational Prosecuting Authority, izinhlaka zezobunhloli, amaphoyisa kamasipala, ezobulungiswa kanye nezokuhlunyeleliswa kwezimilo. Uqhubekile nokusola uNgqongqoshe wamaPhoyisa, uMnuz Senzo Mchunu, ngokusebenzisana nezigebengu ukuvala ithimba eliphenya ngamacala okubulala osopolitiki.
UMchunu umisiwe. UMasemola ubhekene namacala ophiko oluphenya ngenkohlakalo ngokuhluleka ukuhambisana nemithetho yokuthengwa kwempahla.

ULieutenant General Shadrack Sibiya, oyiPhini likaKhomishana kazwelonke obhekele ubugebengu, naye akasebenzi.
Isikhala sobuholi phezulu emsebenzini wamaphoyisa asikaze sibonwe eNingizimu Afrika yentando yeningi.
Icala likaMasemola ligxile enkontilekeni ka-R360 million eyanikezwa iMedicare24 Tshwane District ngemisebenzi yezempilo. Le nkampani imataniswa noVusumuzi “Cat” Matlala oboshiwe obhekene necala lokuzama ukubulala owayeyintombi yakhe. Amacala athweswe uMasemola awamsoli ngokugwazisa. Bagxila ekuhlulekeni kwakhe ukuvimbela ukusebenzisa imali ngendlela engafanele. Lo mehluko ubalulekile, kodwa awumvikeli ekumisweni.
Abagxeki bathi uRamaphosa bekumele aqoke isikhulu esinolwazi ngomsebenzi esikhungweni samaphoyisa.
Lo msebenzi unohlaka olucacile, olunamaPhini, oKhomishana kuzwelonke abanamava eminyaka. Ukuqokwa okunjalo kungase kuqinisekise izikhulu eziphansi.
Kodwa ukukhetha kunjalo kuyingozi. Ubuholi bamaphoyisa buhlukene phakathi.

Abantu ababonakala njengamanje uMkhwanazi noSibiya. Noma yikuphi ukuqokwa okuvela kulowo mbuthano bekuyobonakala njengokuthatha izinhlangothi.
Ngokuqoka uDimpane, uRamaphosa ugweme lolo gibe. Akasona isikhulu sokulwa nobugebengu. Uphuma emkhakheni wezezimali nezokuphatha, wajoyina amaphoyisa ngo-2007 njengomcwaningi wamabhuku wangaphakathi ngaphambi kokuba anyukele ekubeni yisikhulu esiphezulu sezezimali ngo-2019.
Ukuntula kwakhe isipiliyoni sokusebenza kudonse ukugxekwa, kodwa futhi kumenza abe ngumuntu ongathathi hlangothi kuleli zwe lamanje lamaqembu.
Ukuqokwa kwakhe kubonisa ukushintsha ekugxileni kwakhe. URamaphosa ubonakala engakhathazeki kakhulu ngomyalelo wokusebenza osheshayo futhi ugxile kakhulu ekulungiseni izinhlelo ezingavumeli inkohlakalo. Inkinga emayelana nenkontileka ye-Medicare24 yadalula ubuthakathaka obujulile ekuthengeni nasekubhekeni imali emaphoyiseni.
Uhlaka olusha lwenhlangano olugunyazwe ngoNhlaba ka-2025 luzohambisa ukuphathwa kwe-supply chain ngaphansi kwegunya lesikhulu esiphezulu sezezimali. Ngaphambilini, lolu phiko lwalusebenza ngokuhlukene futhi lwabika ngokuqondile kukhomishana kazwelonke – ukwehlukana okwenza buthaka ukugada futhi kwadala amathuba okuhlukumeza. Ukuqokwa kukaDimpane kumbeka enkabeni yalolo shintsho.
IKhomishini kaMadlanga, ephenya ngezinsolo zokugxambukela emaphoyiseni, iyingxenye ebalulekile yesu elibanzi likaRamaphosa. Okutholwe iKhomishini kulindeleke maduze futhi kungabumba kabusha ubuholi nendlela okusetshenzwa ngayo.
Kuze kube yileso sikhathi, uRamaphosa ubonakala ezimisele ngokugwema izinqumo ezingahle zibuyele emuva ezingase zidale uqhekeko.
Ukumisa abantu ababalulekile ezikhundleni kubalulekile ngesikhathi uphenyo lusaqhubeka. Ukuqoka umlawuli ongathathi hlangothi kuvimbela noma yiliphi iqembu ekulawuleni. Akusona isixazululo esiphelele futhi kushiya amaphoyisa engenabo ubuholi obuqinile bokusebenza ngesikhathi esibucayi. Kodwa uma kubhekwa ukujula kwale nkinga ukukhetha kwakhe kuphusile.
Okubukeka njengokungabaza eqinisweni kungase kube umzamo wamabomu wokubamba isikhungo ngesikhathi silungiselela izinguquko ezibanzi.
Okwamanje, uRamaphosa uhamba entanjeni eqinile. Umbuzo uthi ngabe intambo ihlala isikhathi eside ngokwanele yini ukuthi uphenyo lwenze umsebenzi walo.
Osesithombeni esingenhla: UCyril Ramaphosa.
Umthombo wesithombe: Cyril Ramaphosa/X
