URamaphosa ugwema ukuhlakazeka kweGNU mayelana nomthetho wezemfundo

Lubhalwe nguZukile Majova
Umhleli Wezepolitiki

Ngobuhlakani, uMengameli uCyril Ramaphosa usayine uMthethosivivinywa oyindida Wokuchibiyela Imithetho Yezemfundo Eyisisekelo ube semthethweni ngaphandle kokuhlakaza uhulumeni wobumbano kazwelonke (GNU).

URamaphosa uthe uzitholile izikhalazo ngalo Mthethosivivinywa kodwa akakwazanga ukushintsha ukuzibophezela kwakhe ukuwusayina noma ukuziba ukukhathazeka kozakwabo be-GNU.

“Ngomoya wokubambisana nowokuxoxisana okuphusile, ngeke ngikwazi ukwenqaba ukusayina ngalesi sikhathi,” usho kanje.

“Kumele ngisho ukuthi uma ukholwa ukuthi lezi zinselelo zingaxazululeka, ngizowusayina uMthethosivivinywa ukuze nginikeze umyalezo ocacile kubantu baseNingizimu Afrika wokuthi siyaqhubeka noguquko lwemfundo yethu.

“Kodwa-ke, njengomengameli, ngizimisele ukuvula ithuba ukuze kuboniswane isikhathi esilinganiselwe,” kusho uRamaphosa.

Lokhu kusho ukuthi lo mthetho omusha uzobe usulungele ukusetshenziswa ngaphandle kwesigatshana sesine nesesihlanu okuzobambezeleka ukuqaliswa kwazo izinyanga ezintathu.

Isigaba somthetho sesine sivumela inhloko yezemfundo yesifundazwe ukuthi ichithe umgomo wolimi wesikole – okungamandla atholakala ezigungwini ezilawula izikole.

Isigaba somthetho sesihlanu sinikeza uHulumeni wesifundazwe igunya lokulawula izinqubomgomo zokwamukelwa.

Lezi zigaba zingaphoqa izikole zamaBhunu ukuthi zamukele abanye abafundi abamnyama, okuphoqa izikole ukuthi zishintshe ulimi lokufundisa lube yisiNgisi.

Izikole ezehlukene zabamnyama zinenkinga yokuminyana, kanti ezinye izikole zamaBhunu zinezikhala kodwa zisebenzisa ulimi ukuvimba ukungena kwabafundi abamnyama.

UNgqongqoshe wezeMfundo eyisiSekelo, uNkz Siviwe Gwarube we-DA, ukudubile ukusayinwa kwalo Mthethosivivinywa kodwa wathembisa ukuthi uzowusebenzisa lo mthetho uma ususayiniwe.

Esithombeni ngenhla: URamaphosa usayina umthethosivinywa.

Umthombo: X

Izihloko zakamuva