Lubhalwe ngu-Everson Luhanga
UDoctor Sobetha ugwetshwe e-Bethal ngokuzenza ummeli, wabe eseboshelwa elinye icala lokukhwabanisa e-Gauteng elenziwa ngawo lowo nyaka.
Wazama ukuthola imali yomshwalensi ngokuzenza umfowabo owayeshonile kodwa umshwalense wambamba.
Ugwetshwe iminyaka emine ebhadla ejele ummeli mbumbulu awakhohlisa amakhasimende akhe ayengasoli lutho wayalelwa ukuthi akhokhe imali ayeyinikwe ngamakhasimende akhe ngo-2023.
Ngokushesha ngemva kokukhishwa kwalesi sigwebo eNkantolo yeMantshi yase-Ethal eMpumalanga, uDoctor Sobetha uphinde waboshwa ngelinye icala lokukhwabanisa alenza eMoroka, esifundazweni sase-Gauteng, ngo-2023.
UDoctor waboshwa okokuqala ngo-2023 lapho ezenza ummeli ohlonishwayo. Ubanjwe oqotsheni eNkantolo yeMantshi yase-Bethal ngesikhathi emele owesilisa osolwa ngokubulala.
Kube ngemuva kokuthi oKlebe benze uphenyo olunzulu lapho bethola khona ukuthi ungubani ngempela.
UDoctor Sobetha, obengeyena udokotela noma ummeli, uboshwe ngoLwesihlanu ngomhlaka-24 kuNdasa ka-2023.
Ngesikhathi eboshwa, ummeli mbumbulu ubemmele uMhlabuyaxega Mntungwa, umsolwa ohlobene necala lokubulala imenenja ye-Sam Holdings ngo-2019. Bekungokwesine ukuthi lo mmeli mbumbulu emele umsolwa enkantolo.
NgoLwesihlanu uDoctor Sobetha (32) uvume icala wagwetshwa iminyaka emine ebhadla ejele futhi angase akhokhe inhlawulo ka-R20 000.
Ngaleso sikhathi uDoctor emele umsolwa, umshushisi wombuso wakwazi ukubona ngokuphendula kwakhe ukuthi kukhona okungahambi kahle.
Lokhu kuholele ekutheni oKlebe bamlandele enkantolo ngemuva kokwehluleka ukwazisa iziphathimandla igama lesikhungo afundela kuso.
Into ayekwazi ukuyiveza usemthethweni ijazi ayeligqokile nesitifiketi sikamatikuletsheni.
Ube esevalelwa kwadingeka ukuthi inkantolo ihlehlise ukuqulwa kwecala ukuze umsolwa athole omunye ummeli.
Ummeli mbumbulu kwadingeka ukuthi afune ummeli ozommela ngesikhathi evela enkantolo.
Ngemuva kokuvela kwakhe okokuqala enkantolo, uSobetha wanikezwa ibheyili ngo-2024 futhi akazange aphinde alubeke unyawo lwakhe enkantolo. Lokho kwenze oKlebe basabalalisa izithombe zakhe njengomsolwa obefunwa uthuli.
Uphenyo lwaholela amalungu ophiko loKlebe lwe-Tactical Operations Management System (TOMS) eThekwini, lapho aboshwa khona ngomhlaka-22 kuNhlaba ka-2025.
Okhulumela oKlebe uLieutenant Colonel Magonseni Nkosi uthe uSobetha wabuyiselwa eMpumalanga, lapho avela khona eNkantolo yeMantshi yase-Bethal ngomhlaka-30 kuNhlaba ka-2025. “Ngesikhathi evela okwesibili ngoLwesine ngomhlaka-5 kuNhlangulana ka-2025, ulivumile icala wagwetshwa iminyaka emine kodwa angakwazi ukukhokha u-R20 000 wenhlawulo.
Iminyaka emibili yeminyaka emine eboshiwe ilengisiwe iminyaka emihlanu ngaphansi kombandela wokuthi angatholakali enecala elifuze leli,” kusho uLt Colonel Nkosi.
ULt Colonel Nkosi uthe inkantolo iphinde yayalela umsolwa ukuthi abuyisele u-R40 000 awuthola kwikhasimende lakhe ngokungemthetho. Kulindeleke ukuthi akhokhe le mali kancane kancane ngo-R3 000 kuze kube ukhokha isenti lokugcina.
Uphenyo lweScroll.Africa luveze ukuthi uSobetha kusolakala ukuthi wazama ukuthola umshwalensi ngemuva kokushona ngendlela engaqondakali kwewele lakhe, uTeacher Professor Matshia, elashona ngomhlaka-30 kuZibandlela ka-2022.
Isidumbu sikaMatshia satholwa emathuneni ase-Winterveld, e-Tshwane, singaphakathi emotweni eshile.
Izelamami bezisebenzisa izibongo ezihlukile.
Ngemva kwezinsuku eziyishumi eshonile umfowabo, uSobetha wafonela inkampani yomshwalense wazenza umfowabo ethi ifuna ukushintsha umshwalense ukuze umfowabo, uDoctor, kube nguye ohlomula ngemali engango-R55,000.

Imizamo kaSobetha yavinjwa inkampani yomshwalense.
Uphenyo ngokushona kukaMatshia lusaqhubeka. Akekho osaboshiwe kanti umndeni usalinde ukuthola ukuthi ngubani ombulele.
Ngesikhathi eboshwa okokuqala, umndeni watshela iScrollla.Africa ukuthi bamangale ukuzwa ngokuboshwa kukaDoctor.
Bathe bashaqekile bezwa ukuthi uDoctor ukhombise amaphoyisa isitifiketi sikamatikuletsheni ngesikhathi eboshwa.
Bathi wafunda isikole wagcina ka-Grade 10 wabe eseyeka.
Umndeni uthe unqabile ukukholwa amahlebezi afikile kubo okuthi uSobetha ubevela ezinkantolo ezahlukene zaseTembisa, e-Pretoria naseMpumalanga egqoke ijazi elijwayele ukugqokwa abameli.
“Besicabanga ukuthi mhlawumbe ubesiza ngemisebenzi engajwayelekile ezinkantolo ngesikhathi sizwa kuthiwa ubonwa lapho, ngoba besazi ukuthi akafundile.”
Okunye ngalolu daba:
Uthisha we-electrical engineer wahamba ekhaya ngemuva kokuthola ucingo ngomhlaka-29 kuZibandlela lokuyosoza isihlobo somndeni waseMabopane ngokufaka izinto zikagesi.
Ngomhlaka-30 kuZibandlela uDoctor wafonela umndeni ewubikela ukuthi uTeacher utholakale eshonile emotweni yakhe eshile.
UTeacher wangcwatshwa ngomhlaka-4 kuNdasa ma-2023.
Ngomhlaka-10 kuMasingana uDoctor washayela inkampani yomshwalense izenza uTeacher futhi ifuna ukushintsha igama lozohlomula ngomshwalensi. Igama lashintshwa ukuze uDoctor ahlomule.
Ngomhlaka-23 kuMasingana uDokotela waphinda wafonela inkampani yomshwalense, wathi umfowabo uTeacher ushonile futhi ufuna ukuyofuna imali ye-funeral policy ukuze isize umndeni umngcwabe.
Inkampani yomshwalense yathumela amaphepha kuDoctor ukuze agcwalise.
Ngaphandle kokusihlola kahle isitifiketi sokushona noma ukucabangela ngokugcwele, uDoctor wabathumelela isitifiketi sokushona kukaTeacher kanye nemibhalo esayiniwe ukuze bagunyaze futhi bakhulule imali.
Inkampani yomshwalense yathola ngokushesha ukuthi isitifiketi sokushona sikhombisa ukuthi uTeacher ushone ngomhlaka-30 kuZibandlela ka-2022 ezinsukwini ezingu-11 ngaphambi kokuthi uDoctor abafonele azenze uTeacher ukuze ashintshe ozohlomula,. Ngaphandle kokuthi uTeacher waphinde wavuka akwazi ukubafonela?