Umphathi we-SA Rugby uyavuma ukuthi iphupho lokusingatha iNdebe yoMhlaba seliphelile kumaBhokobhoko

Lubhalwe nguDylan Bettencourt

Isikhulu seSA Rugby uRian Oberholzer uthe ngoMsombuluko iWorld Rugby iya lapho kungenziwa khona imali eningi.

Izindebe zoMhlaba ezimbili ezilandelayo zizokuba se-Australia ngo-2027 kanye nase-USA ngo-2031, sekuvulwe izicelo zika-2035.

Isikhulu se-SA Rugby uRian Oberholzer uthi iNingizimu Afrika cishe ngeke iphinde isingathe iNdebe Yomhlaba Yebhola lombhoxo. Ukusho lokhu ngosuku lwabezindaba lwamaBhokobhoko ngoMsombuluko.

U-Oberholzer uthe i-World Rugby iya lapho ingenza khona imali eningi, futhi iNingizimu Afrika ayikwazi ukufana nalokho okungakhiqizwa yi-Europe noma i-Middle East.

“Kuyinselelo kithina ukuthi siphinde sisingathe iNdebe yoMhlaba yeRugby,” usho kanje. “INdebe Yomhlaba iyona kuphela engenisa imali ye-World Rugby. Kumele ixhase i-ecosystem yomdlalo. Kumele baye lapho kuzoba nokwesekwa kuhulumeni wasekhaya nokazwelonke.”

INingizimu Afrika isingathe uhlelo oludumile lwango-1995. Izwe belizosingatha futhi ngo-2023, kodwa iFrance yawathola lawo malungelo esikhundleni. Lelo thuba eligejiwe kungenzeka kube elokugcina manje.

INew Zealand ibhekene neqiniso elifanayo. Ama-All Blacks abamba iNdebe yoMhlaba okokuqala ngqa ngo-1987 ehambisana ne-Australia, yabe isisingathwa yodwa ngo-2011.

U-Oberholzer uthe ukukhula komhlaba kumele kuze kuqala, ngisho noma lokho kusho ukuthi amaBhokobhoko nama-All Blacks, amaqembu amabili aphumelele kakhulu emlandweni, aphuthelwe.

“Ngicabanga ukuthi sesiyisusile ifilosofi yokuthi wonke umuntu kumele athole ithuba elilinganayo lokusingatha iNdebe yoMhlaba,” esho. “Angicabangi ukuthi kubi kithina. Kumayelana nokuthi yini ebaluleke kakhulu ukuze kuzuze ibhola lombhoxo lomhlaba.”

Uphinde wakhuluma nangemali yesibonelelo sikahulumeni yonyaka yeWorld Rugby.

“Awukwazi ukucela iNdebe yoMhlaba ezweni lakini, wenze imali encane, bese ufuna ucezu olukhulu lwekhekhe uma kukhulunywa ngesibonelelo sikahulumeni sonyaka,” usho kanje.

Esithombeni esingenhla: AmaBhokobhoko.

Umthombo wesithombe: Ifayela

Izihloko zakamuva