Ukubhekana ngeziqu zamehlo kwabakwaMazibuko nabakwaNgobese ngomlando waseSandlwana

Lubhalwe nguCelani Sikhakhane

Umholi welinye lamabutho kaZulu elanqoba impi yamaNgisi empini yaseSandlwana ngo-1879 wabulala unina ngenxa yokuphinga kwakhe.

UMehlokazulu kaSihayo Ngobese wayehola Ingobamakhosi, ibutho leNgonyama yeSilo uCetshwayo kaMpande.

Ukuthi uNgobese wabulala unina, u-okaQwelebabe kuvezwe encwadini entsha ebhalwe yintatheli engumakadebona uNomavenda Khumalo Mathiane, esihloko esithi “An Untold Story. Eyes in the Night”. 

Ugogo kaMathiane, uNombosho kaMakhoba Khumalo, wayephakathi kwezakhamizi zikaZulu eSandlwana eShiyane ngaseNquthu okwadingeka ukuthi zichithe izinyanga zibhace emigedeni kusukela ngoMasingana kwaze kwaba uNtulikazi ngemva kweMpi yaseSandlwana eyenzeka mhlaka-22 kuMasingana ngonyaka ka-1879.

UKhumalo watshela uMathiane ukuthi unina kaMehlokazulu uphingele umyeni wakhe, uSihayo Ngobese, waze washiya nasekhaya wayohlala nesoka lakhe.

UMehlokazulu wezwa ubuhlungu futhi wabona ukuphinga kukanina njengokwehlisa isithunzi sikayise.

Waya emzini wesoka likanina wahlala ngaphandle, elinde unina ukuthi aphume.

Kwathi unina ephuma eya ehlathini eliseduze, uMehlokazulu wamlandela wambulala ngomkhonto.

Lo mlando usususe umsindo esizweni samaZulu njengoba abanye bebengafuni ukugubha ifa likaMehlokazulu bethi ungumhlukumezi wabesifazane.

Lo mbango usudale impi yamagama phakathi kwamakhosi amabili aseNquthu – iNkosi yakwaMazibuko kanye neNkosi yakwaNgobese.

Imithombo ebihambele umhlangano wakwaMazibuko itshele abakwaNgobese ukuthi iNkosi yakwaMazibuko ayizange iwuhloniphe umlando kaMehlokazulu emhlanganweni owawungoNhlaba wokudingida okwenzeka empini yaseSandlwana obuhlelwe yinhlangano yaKwaZulu-Natal, i-Amafa and Research Institute.

“Sidinwe ukuthi umlando kaMehlokazulu uhlanekezelwe ngendlela yokuthi inkosi yakwaMazibuko ishaye indiva indima ebalulekile eyadlalwa ukhokho wethu empini yaseSandlwana,” kusho inkosi uThathezakhe Ngobese.

Udaba olwavela ephephandabeni i-Cape Times ngo-2018 olunesihloko esithi “Legend Of Isandlwana Lives On” luveza ukuthi “uKhomishana Omkhulu wase-Britain, uSir Henry Bartle Frere, waqala le mpi ngokwenza sengathi izigameko ezimbalwa zasemngceleni zaziyingozi enkulu kwezokuphepha eNatali. 

“Ushintsho olukhulu lwenzeka ngesikhathi amadodana enkosi yakwaZulu ethatha abafazi bakayise ababili ababephinga … ababulala.

INkosi uCetshwayo yanikezwa umnqamulajuqu wokuthi mayinikele ngamadodana ayo, ikhokhe izinkomo ezingu-500 njengesinxephezelo bese ihlakaza amabutho ayo … zingakapheli izinsuku ezingu-20.

“Akakwenzanga lokho. Akwenza ukugcizelela ukuthi “… ngeke aqale impi, kodwa uzolinda aze ahlaselwe ngaphambi kokuthi naye aziphindisele ngokuzivikela.

“NgoMasingana 1879, amasosha amaNgisi angena eZululand – kwathi ngomhlaka-22 kuMasingana kwaqubuka impi yaseSandlwana.”

Esithombeni ngenhla: Inkosi uMehlokazulu kaSihayo Ngobese, owayeseMpini yaseSandlwana ngo-1879.

Umthombo: Sithunyelwe 

Izihloko zakamuva