Ucwaningo luveze ukuqabulana njengento yasendulo

Ososayensi bathole ukuthi abantu babeqabulana eminyakeni engu-4,500 edlule – ngaphambi kwalokho obekucatshangwa phambilini.

Ngokuhlola amatafula obumba asendulo abacwaningi basenyuvesi yase-Copenhagen e-Denmark bathole ubufakazi bokuthi ukuqabula kwakuvamile emiphakathini yakudala.

Okutholakele kuphonsela inselelo umbono wokuthi ukuqabulana kwavela endaweni ethile futhi kunalokho kubonisa ukuthi kwakuyisenzo esasabalala kuwo wonke amasiko ahlukahlukene.

Ubufakazi bufika ngendlela yombhalo otholakale ematafuleni obumba ayetshenziswa e-Mesopotamia namuhla ebizwa nge-Iraq ne-Syria.

Phakathi kwamatafula kunomfanekiso wobumba lase-Babylon lakudala ku-1,800 BC olubonisa isimo esivusa inkanuko okubonakala kuwukuhlangana komlomo nomlomo.

UDkt Troels Pank Arboll onguchwepheshe womlando wezokwelapha wase-Mesopotamia enyuvesi yase-Copenhagen uthe amatafula amaningi asekhona.

“Aqukethe izibonelo ezicacile zokuthi ukuqabulana kwakubhekwa njengengxenye yobuhlobo bothando ezikhathini zasendulo. Ukuqabulana kungaba ingxenye yobungani nobudlelwano bamalungu omndeni.”

Kuvele ukuthi izihlobo zethu eziphilayo eziseduze kakhulu ama-bonobos nezimfene nazo ziyaqabulana.

Nansi ingxenye ethusayo! Ososayensi bachaza ukuthi isenzo esingenacala sokuqabulana kungenzeka sibe nendima ngokungaqondile ekusabalaliseni igciwane le-herpes simplex 1 (HSV-1) elibangela lezo zilonda zamakhaza ezidume kabi.

Ukubheka emibhalweni yezokwelapha yase-Mesopotamia, abacwaningi bathole ukuthi kunesifo esinezimpawu ezihlobene nesifo se-HSV-1.

U-Arboll uthe: “Isifo se-bu’shanu sasitholakala ikakhulukazi emlonyeni noma emphinjeni futhi izimpawu zazihlanganisa ama-vesicles emlonyeni noma eduze nomlomo okungenye yezimpawu ezivelele ze-herpes.”

Luhlanganiswe nguMbhali we-Staff

Esithombeni esingenhla: Ukuqabulana kwasendulo

Umthombo wesithombe: Twitter

Izihloko zakamuva