Abantu uma bezijabulele ekuhambeni bese behlangabezana nenqwaba yobulongwe isikhathi esiningi bayacasuka noma banyanye.
Kodwa hhayi kuma-paleontologists.
Bahlezi befuna ama-fossilised poo ezilwane abizwa ngokuthi ama-coprolites okuyinto enkulu kuma-palaeontological.
Futhi abacwaningi baseNyuvesi yaseNelson Mandela kungenzeka ukuthi basanda kuthola into abakade babeyifisa ezindaweni zokumba eduze kwase-Knysna.
Ososayensi bathole ama-coprolites endlovu kanye nengwenya eminyaka cishe engu-76,000 eyedlule.
Leli irekhodi lokuqala lengwenya ebizwa nge-Nile etholwa ngaphansi kwamanzi angashoni kakhulu ngokusho kwabacwaningi.
Ithimba lithumele amasampula kuma-lab aseNyuvesi ukuze enze ucwaningo olunzulu. Imiphumela emihle izosiza ekuchazeni imvelo nesimo sezulu lezi zilwane ezazihlala kuso. Ngeshwa, azibanga nayo inhlanhla yokuphila njengoba imiphumela isho.
Kodwa kukhona amasayithi amasha anama-coprolite avela kwinyathi yasehlathini engasekho futhi banethemba lokuthola okungabasiza ngalesi silwane.
Indle yesilwane inikeza ukuqonda okungajwayelekile ngokuziphatha kwaso, ngokusho kukazakwabo wocwaningo uCharles Helm we-NMU’s African Centre for Coastal Paleoscience futhi ocashunwe ku-News Drum.
Iphinde inikeze ososayensi ulwazi olufana nesimo sezulu nezinto ezazikhona ngesikhathi isilwane sisaphila.
Luhlanganiswe nguMashudu Mabila
Isithombe ngenhla: Ubulongwe bendlovu
Umthombo wesithombe: Ingxoxo