Sousa Jamba
Abantu base-Angola bebelokhu bethi ukhetho lwaleliyazwe luzoba oluseduze kakhulu kusukela ngo-1992 ngesikhathi kuphela isigaba sokuqala sempi yombango eyathatha amashumi eminyaka.
Kuze kube manje umkhankaso wokhetho ube nokuthula ngokungalindelekile. I-MPLA ebusayo isebenzise inzuzo yokuba sesikhundleni ngokugcwele ngesinye isikhathi ize iphambane nomthetho othi wonke amaqembu ezombusazwe kufanele athole imithombo yezindaba elawulwa uhulumeni.
Lokhu akubanga njalo njengoba abezindaba abalawulwa nguhulumeni abaningi kakhulu ezweni abakaze baxoxisane no-Adalberto Costa Junior eminyakeni emithathu engumholi we-UNITA ephikisayo.
UMengameli uJoão Lourenço ophathe kusukela ngo-2017 usola uCosta Junior ngokusebenza ngokubambisana nezibalo ezenze ingcebo engekho emthethweni ngaphansi kobuholi bukaJose Eduardo dos Santos ukubuyisela amalungelo abo.
ULourenço usho kahle ukuthi ivoti lamaqembu aphikisayo liyivoti leqembu lakhe elibhekene nothuthuva ezweni. I-MPLA isibuse i-Angola iminyaka engu-47.
UCosta Junior ukhankasa ngokuthi uzoletha eminye imisebenzi ezovuselela umnotho osufadalala futhi aqinisekise ukubusa okuhle.
Kunezindikimba ezimbili emkhankasweni wakhe abagxeki bakhe ababambelele kuzo, okokuqala isiphakamiso sokuthi isifundazwe sase-Cabinda esinothe ngowoyela kanye nezifunda ezinedayimane i-Lunda North ne-Lunda South kufanele zibe izifunda ezizimele.
Okwesibili izicebi zase-Angola phesheya kufanele zivunyelwe ukuthi zibuye futhi zingashushiswa uma zivuma ukutshala imali kuleli.
UCosta Junior uphikisene ngokuthi impi yokulwa nenkohlakalo ikhethe kakhulu ukuthi uLourenço uzilungiselele ukubheka ngenye indlela uma kusho ukushushisa abantu ababesondelene naye noma abalungele ukwenza isivumelwano naye.
Icala okuvame ukukhulunywa ngalo ngelikaManuel Vicente owayengumqondisi wenkampani kawoyela kahulumeni obhekene namacala amaningi e-Portugal, kodwa esebenza ngokukhululeka futhi esondelene noMengameli.
Izingane ezimbili zikaJonas Savimbi enye ehlala eMelika enye e-Senegal ziphumele obala zaphikisana ne-UNITA okuyiqembu uyise alisungula zithi ubuholi bayo buye benza umfelandawonye nenkohlakalo uyise ayengeke ayivume.
Ngakolunye uhlangothi izingane zikaDos Santos ikakhulukazi indodakazi yakhe uTchize dos Santos ziphumele obala zavuna i-UNITA zathi uCosta Junior ungumhlanganisi onenhloso enhle.
ULourenço naye ubelokhu eyigxeka i-UNITA ngemifelandawonye edlule ikakhulukazi ukuhlangana nombuso wobandlululo wakuleli ngesikhathi sempi yombango ngeminyaka yama-70s kanye nama-80s.
Lokhu kusolwa akuzuzisi kangako ngoba intsha eningi yase-Angola ayinawo umcabango omfishane mayelana nempi.
Edolobheni elisogwini i-Sumbe, uLourenço ukhumbuze abalandeli bakhe ukuthi amasosha amhlophe akuleli afinyelele edolobheni lawo ngo-1975.
Iningi labalaleli lalingakazalwa futhi kubona elakuleli kuseyindawo lapho abanye abaqavile bethumela izingane zabo ukuba ziyofunda noma zelashwe.
Ngo-2017 uLourenço wenza izithembiso eziningi. Ubedume ngokuthi uzosiza isifundazwe esisogwini i-Benguela sibe i-California. I-Benguela isekude kakhulu ekubeni izwe legolide. ULourenço usole lokho ngobhubhane lwe-Covid-19 kanye nenani elikhulu lemali uDos Santos nabasizi bakhe abasondelene nabo bangena eNtshonalanga.
Abaningi bakhathazekile ngokuthi naphezu komkhankaso onokuthula ngokwawo kungase kube khona ukuqubuka kombango ngemuva kokhetho e-Angola.
Ngokuthatha ihlamvu okhethweni lwase-Zambia iqembu eliphikisayo le-UNITA litshele abalandeli balo ukuthi bahlale kumamitha angu-500 ngemuva kokuvota.
Usho kanjalo umthetho. Uhulumeni yena uthe akwamukelekile lokho ngemuva kokuvota kumele abantu bahambe basuswe amaphoyisa namasosha baphinde basuse imibuthano eduze nokuvota. Izinto zingase zishube.