Lubhalwe ngu-Emily Mgidi
Ingabe ushoda ngabantu abazokuzilela emngcwabeni? Hhayi ungabe usaqalaza kude kukhona ongabaqasha futhi nguwe ozikhethela obafunayo!
Nakuba abanye becabanga ukuthi lo mbono uyinhlekisa, abanye bacabanga ukuthi uzosiza ukusekela imndeni.
Abakhalayo bakhokhelwa noma imalini kusukela ku-R300 kuya ku-500 uma bekhala baze baziphonse ethuneni.
UDorothy Mlangeni wase-Rockville, e-Soweto uthe uke wasebenza e-Burnear Group kodwa usesebenzela enye inkampani eyenza into efanayo.
Uthe ngesikhathi ephuma e-Burnear, lo mbono wawudlulisela kumngane wakhe ongumnikazi wendawo yabangcwabi futhi sebesebenza ndawonye.
UDorothy uvele wahleka ngesikhathi ebuzwa ngalo msebenzi.
“Kulula. Ucabanga nje umuntu ongasekho obeyisithandwa sakho lapho ke zizokwazi ukuphuma izinyembezi,” kusho uDorothy.
“Abantu bayahleka futhi bathi umsangano, kodwa lokhu kuyangisiza ukuthi ngibeke ukudla etafuleni. Ngingumama ongenawo umsebenzi ozinzile. Lokhu kuyangisiza kakhulu.”
USihlalo we-Funeral Industry Reformed Association, uJohan Rousseau uthe abantu abahlomula ngemizwa yemindeni ehlukumezekile basuke beyizigebengu.
“Lokhu kubi kakhulu futhi kunyusa izindleko zemingcwabo ngesikhathi abantu behlupheka bengenamisebenzi emnothweni ontengantengayo beboleka imali komashonisa ukuze bangcwabe abathandiweyo babo.”
“Abakwazi ngisho ukukhokhela zonke izindleko zemingcwabo, yingakho kwanda ukungcwatshwa kwabampofu.”
Uthe bebesiza abantu ngamalungu abo.
Isithombe esingenhla: Umngcwabo