INingizimu Afrika iyehla ezingeni lomhlaba njengoba abatshalizimali bakwamanye amazwe behosha izinyawo

Lubhalwe nguDylan Bettencourt

INingizimu Afrika yehle yafinyelela kunombolo-12 emazweni angama-25 asathuthuka ku-Foreign Direct Investment Confidence Index ye-Kearney.

I-Kearney uthe ukungaqiniseki kwezombusazwe, ingqalasizinda embi, ukukhuphuka kwezindleko kanye nokungezwani kwezohwebo emhlabeni wonke kwenza abatshalizimali baqhele eNingizimu Afrika.

INingizimu Afrika yehle ngezindawo ezinhlanu ohlwini lwamazwe osomabhizinisi bakwamanye amazwe abafuna ukutshala imali kuwo, yehle yafinyelela ku-12 emazweni angu-25 asathuthuka.

Izinga, ezishicilelwe inkampani ebonisana nezamabhizinisi i-Kearney ngoLwesine, likhombe umkhakha wezimayini njengesizathu esibalulekile sokwehla.

Izimayini zehle ngo-2.7% ngoLwezi uma kuqhathaniswa nesikhathi esifanayo ngonyaka odlule. Amanethiwekhi okuthutha aphukile kanye nempahla alimaza izinkampani zamalahle nezensimbi, ngokusho kwe-Stats SA.

“Ukungaqiniseki kwezepolitiki yasekhaya, izinkinga zengqalasizinda, ukukhuphuka kwezindleko zokusebenza kanye nokungezwani kwezohwebo emhlabeni wonke, konke kuhlangene kube nomthelela ongemuhle ekuthengisweni kwezimbiwa eNingizimu Afrika,” kusho iKearney, kubika iBusinessDay. 

Ngesikhathi abatshalizimali bebuzwa ukuthi yini ezokwenza bafake imali eNingizimu Afrika, imithombo yemvelo iphume phambili – u-36% uthe yisona sizathu esinamandla. Kodwa amaphesenti kwezinye izindawo abe phansi kakhulu. Bangu-19% kuphela abathi umkhakha wezobuchwepheshe eNingizimu Afrika uyisizathu sokutshala imali. Ukwenza ibhizinisi kalula kanye nokuphatha okuqotho ngakunye kuthole ama-22%. Amakhono abasebenzi afinyelele ku-23%, ukusebenza komnotho ku-24% kanye nezinga lemigwaqo, ezemidlalo kanye namandla kuthole u-25%.

Lo mbiko uza ngemuva kwezinsuku osomnotho bebuza ngezibalo zengqungquthela kaMengameli Cyril Ramaphosa yokutshalwa kwezimali muva nje. Ingqungquthela ibike izethembiso ezingu-81 ezihlanganisa u-R415-billion emazweni angu-22, kodwa abahlaziyi bathi lezi zibalo azihlangani uma zihlolisiswa ngemininingwane esemthethweni.

IHhovisi likaMengameli lithe u-R1.14-trillion wezibopho zokutshalwa kwezimali utholakale kuzo zonke izimayini, ezokukhiqiza, ezolimo, ezamandla kanye nomnotho wedijithali kusukela engqungqutheleni yokuqala  ngo-2018. Kodwa i-Stats SA ibonise ukuthi utshalomali olusha lwangempela emnothweni lukhule ngo-1.3% ezinyangeni ezintathu ezedlule zika-2025, lwengeze ngamaphesenti angu-0.2 kuphela ekukhuleni komnotho uwonke.

Inkampani i-Kearney iphinde yaxwayisa ngokuthi ukushuba kwesimo sase-Middle East kungase kubambezele uhlelo lokutshalwa kwezimali emhlabeni jikelele.

“I-Capital iyaqhubeka nokungena, kodwa izinkampani zimehlo mane ekutheni ziyitshala kuphi imali,” kusho u-Erik R Peterson, umlingani kanye nomqondisi ophethe we-Global Business Policy Council ye-Kearney.

Isithombe ngenhla: Umvukuzi. 

Umthombo wesithombe: Pexels

Izihloko zakamuva