Impilo yozama zama ingxenye yesibili: Ukushona emshinini wasemayini, nezinyembezi zabantu abalilela abathandekayo babo

Everson Luhanga

Labo abashonile besemsebenzini njengozama zama. Izindaba ezethusayo zokushona kwabantu. Abasindile nemindeni yezisulu

Umama kaNtando, uNolwazi Khuzwayo, uthe wayengazi ukuthi indodana yakhe eneminyaka engama-20 yayingumvukuzi ongekho emthethweni.

“Ngithole kuphela ukuthi unguzama zama ngenkathi ngitshelwa ukuthi akasekho,” esho.

“Angizange ngikholwe kuze kube yilapho ngibona isidumbu sakhe silethwa phezulu.”

UNtando wadutshulwa ngemuva yiqembu lezigelekeqe phakathi komunye wemigudu ngomhla zingama-21 kuMbasa. Ushone cishe ekumamitha angama-20 ngaphansi komhlaba emgodini ongasasebenzi wemayini e-Robertville ngase-Florida, entshonalanga neGoli.

Iqembu le-Scrolla.Africa lehla ngomsele nomndeni nabangane abebezinikele ngokulanda isidumbu sakhe.

Ngaphansi kokuqondiswa kwesikhulu se-Johannesburg Emergency Management Service, bathathe imizuzu cishe engama-45 ukuletha isidumbu ngaphezulu.

Ngokusho komngani kaNtando, uThulani Moyo owayenaye ngalolo suku, kwaqubuka impi ngaphansi komhlaba phakathi kwabacela e-Zimbabwe ababehlomile namaqembu ezigelekeqe za-Besotho.

Ozama zama babengeyona ingxenye yempi, babekhona nje ukuzosebenza.

“Ngesikhathi sibalekela amadoda ahlomile, uNtando kwaba nguyena ogcinayo eqenjini lethu. Inhlamvu yamshaya ezinqeni washona, ”kusho uThulani.

UDanisa Mgutshini unguzama zama owathi ngowezi-2019 wasinda ekushayweni yizinhlamvu ezintathu.

UDanisa uthe wahlaselwa ngowesilisa ezimayini ezilahliwe ngase-Dobsonville e-Soweto wafuna uthuli lwegolide nemali yakhe.

“Ngenqaba ukunika le ndoda uthuli lwami noma imali. Ungidubule ngezinhlamvu ezintathu ezishaye zadlula emzimbeni wami,” esho.

Ngemuva kwamasonto amabili kuphela esesibhedlela, wakhishwa.

“Ngijabule ngokuthi angizange ngishone. Ngabuyela emgodini ngokushesha ngemuva kokuthi ngilulame,” esho.

UNeo Zikalala usebenza njengozama zama e-Faraday e-Johannesburg Central.

Uthe iningi lozama zama libulawa ukuphefumula amakhemikhali anobuthi hhayi njengabalimele ezimpini zamaqembu ezigelekeqe.

“Ngibone abangani bami beshona ngokusobala ngenxa yamakhemikhali esiwahogela uma sisebenza esihlabathini,” esho.

“Ngesikhathi ngiqala ukusebenza lapha ngangazi ukuthi ngingathinteka futhi ngiguliswe ngamakhemikhali. Kodwa ukuhlala ekhaya ngaphandle komsebenzi akuyona indlela,” kusho uNeo.  

Izihloko zakamuva