Imali yesibonelelo izodla uhulumeni imali elinganiselwa kuzigidigidi ezingama-R27

Lungani Zungu

Imali eyizigidigidi ezingama-27! Leli inani lemali ezophuma kuhulumeni ukukhokhela izigidi zabantu baseNingizimu Afrika abangasebenzi izibonelelo zemali engama-R350 zosizo lomphakathi kuze kube nguNdasa wangonyaka ozayo.

UNgqongqoshe wezeziMali uTito Mboweni umemezele ngoLwesithathu ukuthi uMnyango wezeziMali uzofuna imali eyizigidigidi ezingama-R27 esikhwameni somphakathi esivele sidonsa kanzima ukwenza lo mthetho-sisekelo.

Abantu abangasebenzi kuphela abafanelekile ukuthola lolu xhaso.

UMboweni uthe ukukhishwa kwezinkokhelo kubo bonke abamukeli abafanele kuzoqala kungekudala.

Uqinisekiswe ngamakhono okuxoxisana kaMengameli uCyril Ramaphosa ukuze akhulule izigidigidi ezidingekayo zesibonelelo sosizo lomphakathi.

Udalule ukuthi ukubuyiselwa kabusha kwesibonelelo kwakuyindlela yokuqola abavoti ukuba bavotele i-ANC, ngaphambi kokhetho lohulumeni basekhaya. Kungenzeka lubanjwe ngoNhlangulana ozayo.

Uthe akazange athole ngcindezi eqenjini lakhe.

“Noma yimuphi uhulumeni okhathalelayo uzokweseka izakhamizi zakhe. Bekungekho ngcindezi eqenjini elibusayo,” kusho yena ngesikhathi enesithangami nabezindaba.

USihle Ngcobo, owesilisa waseMlazi oneminyaka engama-29 ongasebenzi, uyakwamukela ukubuyiselwa kwemali yesibonelelo.

“Ngijabulile. Kodwa lesi sibonelelo akumele sinqanyulwe ngokuzayo ngoba siwusizo olukhulu kubantu abasha abangasebenzi njengami.”

Umholi we-EFF uJulius Malema naye ubenemizwa efanayo.

Ngesikhathi somcimbi iqembu lakhe ligubha iminyaka eyisishiyagalombili, uthe babexwayise uhulumeni oholwa yi-ANC ngokumisa lesi sibonelelo.

USimo Buthelezi, ongasebenzi owaphothula iziqu zobuhlengikazi eThekwini, utshele i-Scrolla.Africa ukuthi uzosebenzisa lesi sibonelelo ukuphrinta ama-CV bese efaka izicelo zomsebenzi.

“Ngiqede izifundo zami eminyakeni emine eyedlule, kodwa namanje angisebenzi,” esho.

Unxuse uhulumeni ukuthi angasivali lesi sibonelelo.

“Abanye abantu basidinga kakhulu lesi sibonelelo ukuze babekele imindeni yabo ukudla etafuleni.”

Umbuzo uthi uhulumeni uzoyithathaphi imali yokugcina isibonelelo esinjalo.

Isazi sezomnotho uDawie Roodt wake watshela i-Scrolla.Africa ukuthi kungaba nozinzo uma uRamaphosa enciphisa i-cabinet yakhe ephalamende.

Izigidigidi uhulumeni azilahlile ngenxa yenkohlakalo zingadluliselwa kulesi sibonelelo, uma uhulumeni engalususa uhlaka lwesibonelelo.

Ngaphandle kwezigidigidi zesibonelelo semali engama-R350, uMgcinimafa kumele athole izigidi ezingama-R616 wokukhokhela umbutho owawuthunyelwe e-Gauteng nase-KZN kulandela izidubedube ezibulalayo emasontweni amabili edlule.

Izihloko zakamuva