USousa Jamba uthi eminyakeni engu-47 ngemuva kwenkululeko abantu base-Angola basabambelele ezintweni zase-Portuguese ukudla, amaqembu ebhola, abezindaba, ezemidlalo nomculo.
Ngo-1986 ngesikhathi ngiqala ukuya e-Europe ngomfundaze wokuya e-United Kingdom isifiso sami sokuqala kwaba ukuvakashela e-Portugal.
Ngesikhathi sokuqala ngazithola ngisezitimeleni, emabhasini, ngisho nangemuva kwembongolo ngiyohlola ingaphakathi lase-Portugal.
Into eyangihlaba umxhwele indlela izwe elalilincane ngayo.
Ngazibuza ukuthi kungani abanye abantu base-Angola becabanga nge-Portugal njengendawo eseduze nePharadesi.
Ngazalwa ngo-1966, ngemuva kweminyaka eyisithupha kuqale impi yama-Portuguese ngo-1960.
Abazali bami bangiqamba ngokuthi Anibal José Ivão de Sousa Jamba kwakuyigama elihle elifanele indodana kathisha wesikole. I-Ivão yomsindo wesiRashiya yalahlwa endaweni yokubhalisa ngenxa yokuthi isakhamuzi sase-Portugal sasingenalo igama lobuKhomanisi.
Sasiyizakhamizi zesifundazwe saphesheya kwezilwandle i-ultramar yase-Portugal. Abazali bami abakaze bathole isimo se-assimilado leso sanikezwa imindeni yabamnyama base-Afrika eyayiziqede nya izindlela zabo zomdabu ezifana nokudla kwendabuko kwase-Angola.
Ngikhumbula imizamo yemindeni eyahamba iyopheka i-cozida Portuguesa noma isitshulu sama-Portuguese esixube amasoseji, amazambane, nobhontshisi.
Ngo-1975 i-Angola yathola inkululeko futhi izinkulungwane zabantu bama-Portuguese babuyela e-Portugal.
Ngokuhamba kweminyaka, izinkulungwane zabantu base-Angola nazo zalandela e-Portugal; kunezingxenye enkabeni yedolobha lama-Portuguese i-Lisbon okuyinkaba yedolobha enkulu yase-Angola i-Luanda.
Uma ukhuluma ngamaholide e-Angola izwe lokuqala elifika emiqondweni yabantu abaningi i-Portugal; umzila ophakathi kwe-Lisbon ne-Luanda umatasa kakhulu kangangokuthi inkampani yezindiza yezwe lase-Angola muva nje kudingeke ukuthi ikhiphe ezinye zezindawo zayo zendiza iye kwenye inkampani yezindiza.
E-Angola usiko lama-Portuguese linamandla.
NgoMasingana nyakenye ngangisedolobheni elisogwini lwase-Namibe ngesikhathi sobhubhane lwe-COVID amabhizinisi amaningi abevale ukonga izindawo zokudlela ezimbili ezidume kakhulu zama-Portuguese.
Umnikazi wenye yezindawo zokudlela, isalukazi esasisanda kufika sangitshela ukuthi ngokuvamile kwakudingeka siqashe abanye abapheki ngoba kwakuneminyango kahulumeni eyayivame ukumcela ukuba apheke ukudla kwama-Portuguese.
Izindawo zokudlela ze-Posh e-Luanda ziphethwe ama-Portuguese futhi zingabiza ngendlela exakile. Mhla zizine kuNhlolanja ngo-2018 ngikhumbula usuku oluqondile olushaqisayo kwaba isipiliyoni ngaya nomngane endaweni yokudlela e-Luanda futhi umnikazi wama-Portuguese wathi uzosinika ipuleti elingatholakala enyakatho yase- Portugal.
Saba nenhlanzi, isaladi nelayisi isikweletu safinyelela cishe kumadola aseMelika angamakhulu amabili.
Ngamangala naye umnikazi wamangala noma yimuphi umuntu e-Angola okhalazayo ngomthethosivivinywa endaweni yokudlela yama-Portuguese akufanele nje abe lapho! Umnikazi wasitshela ukuthi izinhlanzi zazivela e-Portugal kanjalo namanzi ama-minerali.
Labo abenqatshelwe i-visa yokuya e-Portugal benziwa ukuya ezindaweni zokudlela noma ezindaweni zokucima ukoma, okusobala ukuthi, okufanele zifane ncamashi nalezo zase-Portugal.
Eminyakeni emibili edlule ngangisesigodini esimaphakathi nesifundazwe sase-Malange ngesikhathi ngibona ukuthi abaningi babedabuke ngempela ngenxa yokuthi iqembu abalithandayo e-Portugal lalihlulwe iqembu elithile lase-Turkey; lena indawo abantu bekwazi ukubiza wonke amalungu eqembu lebhola lase-Portugal hhayi igama lombusi wesifundazwe abahlala kuso.
Isiko lase-Portugal lihlala lidlangile e-Angola ngokwengxenye ngenxa yomabonakude wesathelayithi.
Ngonyaka odlule i-CNN yethula isiteshi e-Portugal inababukeli abaningi e-Angola kangangoba ibizwe ngesiteshi sesine sase-Afrika.
Abakhiqizi abangama-Portuguese kulesi siteshi kubonakala sengathi bathole inkolo yakamuva abantu base-Angola abayithathile ipolitiki!
Esikhathini esidlule, abantu abaningi base-Angola babenamathela emidlalweni ewuchungechunge yase-Brazil noma abasakazi bamabonakude becela ababukeli imali ngembuyiselo yezimoto, izindlu ezinkulu, amaphromoshini amakhulu.
Kube nokungaboni ngaso linye phakathi kwabefundisi base-Brazil kanye nabase-Angola e-Universal Church okwaholela ekuvinjweni kwe-TV Record isiteshi sezenkolo esidumile. Ngokushesha abefundisi base-Angola balahlekelwa indlela ababekhuluma ngayo yase-Brazil futhi konke okwathathwa esontweni kwaguqulwa kwaba amadola ase-US futhi kwashushumbiswa ngaphandle kwezwe namaBhayibheli.
E-Portugal izakhamuzi esezikhulile ezaziyingxenye yomphakathi wamakoloni zijabulela kakhulu ukuveza uthando abantu base-Angola abanalo ngesiko lama-Portuguese
Uma ama-Portuguese ayenyanye ngaleyo ndlela ngabe abase-Angola ngokwabo bazobe bekhala ngokuthi amanye amadolobha aphinde athole amagama awo amakoloni amadala?
UNorton De Matos, uSilva Porto, uSerpa Pinto babengabahloli bamazwe bamakholoni ababekholelwa ngempela ngokuzithoba ukuthi basemsebenzini wempucuko.
Bambalwa abantu base-Angola abanentshisekelo emibhalweni yokuphila yalezi zibalo zamakholoni bamane bagcizelele ukuthi ngezinsuku zamakoloni kwakunokudla okumnandi, iwayini, izingubo nokunye okuningi emadolobheni aqanjwe ngawo.
Abanye abantu base-Angola bathanda ukuphupha hhayi i-Portugal kuphela, kodwa nomphakathi wamakoloni manje obuyela esimweni esidlule.