Moyahabo Mabeba
Kunesikhathi lapho i-Tompi Seleka Agricultural College yayiyisikhungo esenza kahle kakhulu e-Limpopo. Kodwa leyo sekuyindaba endala.
Lesi sakhiwo sakhiwa ngowezi-1958 esigodini sase-Tsimanyane ngase-Marble Hall, eSekhukhune. Kodwa manje sesonakele kakhulu futhi sekuyingozi kubafundi nabasebenzi ukuthi babe kuleli bhilidi.
Umlimi wezinkukhu wasendaweni uWilliam Mmakola uthe indawo yokulima yesikole ayisekho ezingeni.
“Imfuyo, ukudoba nezitshalo akubukeki kahle. Ingqalasizinda ayinakekelwa. Akukho okwenziwa kahle lapha. Yingakho iningi lentsha elifunda kuleli kolishi lingenalo ulwazi olwanele ngezolimo,” kusho uMmakola.
Isimo sokuziphatha kuleli kolishi kuthiwa asisihle kanti nokuncipha kwabafundi kwehlile.
U-Ahmed Makgati, owenza unyaka wokuqala efundela ukukhiqizwa kwezilwane, uthe izilwane zasekolishi ziphethwe ukuntuleka kwamaminerali.
“Ezinye zalezi zilwane zidla opulasitiki futhi azigonywa njalo. Ikolishi limbozwe ngamahlathi ngoba abasebenzi ababugundi utshani,” kusho uMakgati.
Umphathi wasekolishi uLesley Mashiloane uthe ezolimo njengemboni zibhekene nezinselelo ezilethwa ukuguquka kwesimo sezulu kanye nokwehla kwemithombo yemvelo.
Uthe izinselelo zidinga ukuqiniswa kwezolimo nobuchwepheshe.
“Njengekolishi silwela ukuba yisikhungo esenza kahle kakhulu ekuqeqesheni nasekusebenziseni ucwaningo lokuthuthukisa umkhakha wezolimo,” kusho uMashiloane.
UJoshua Kwapa, okhulumela uMnyango wezoLimo esifundazweni, ukuvumile ukuthi ingqalasizinda indala. Njengamanje bavuselela lesi sikhungo.
“Sakha ibhilidi elinezitezi ezintathu njengengxenye yohlelo lokuvuselela. Ngokuqondene nezilwane, sihlala siqinisekisa ukuthi zinakekelwa kahle. Mayelana nokuziphatha okungekuhle kwabasebenzi, lokho angikwazi ukukuqinisekisa,” kusho yena.