
Sousa Jamba
NgoNhlolanja ngesikhathi i-Russia ihlasela i-Ukraine izinkundla zokuxhumana zase-Angola zazigcwele izindaba mayelana nesiphetho sabafundi ababedinga ukukhululwa esihogweni sase-Ukraine.
Njengoba abantu abaningi babebalekele e-Poland iziqeshana eziphathelene nokuphathwa kabi kwabantu base-Afrika zaqala ukusabalala kubonakala abafundi base-Afrika nezakhamuzi zase-Ukraine becwaswa ngokuzama ukugibela ezitimeleni eziya e-Poland.
Uhulumeni wase-Angola waqala ukusebenza waqasha i-Boeing 777 ukuthi ibuyise abafundi ekhaya.
Ngokukhulu ukushesha indiza yahamba yaya e-Poland ukuyolanda abafundi abangu-277, kodwa bangu-30 kuphela abakhetha ukubuya. Abanye banquma ukuhlala e-Poland kanti abanye baya kwamanye amazwe ase-Europe, i-Portugal bazikhethela bona.
E-Angola ukubuya kwabantu abangu-30 kwaba indaba enkulu wemithombo yezindaba elawulwa nguhulumeni.
UJenene Francisco Furtado onamandla onke, uNgqongqoshe Wezwe kanye noMphathi Wezindaba Zezempi ehhovisi likaMengameli wayesesikhumulweni sezindiza ukuzokwamukela ababuyayo.
Bayiswe ehhotela eliwubukhazikhazi elisendaweni ekhethekile yase-Talatona konke lokhu bekwenzeka phambi kwamakhamera.
Imibiko emithonjeni yezindaba yombuso yathi izisebenzi zezokwelapha odokotela, izazi zokusebenza kwengqondo, osonhlalakahle bezivakashela njalo ababuyayo nabo abakaze bayeke ukudumisa uhulumeni wase-Lourenço ngalokho obenzele khona.
Labo bantu base-Angola ababekhethe ukungathathi indiza yamahhala eya e-Angola basolwa ngokungashisekeli izwe ngokwanele.
Kodwa manje sekuvele indaba ehlukile.
UManuel de Asunção, owayemele abafundi base-Angola e-Ukraine utshele ama-Portuguese e-Deutsche Welle ukuthi uyazisola ngokubuyela e-Angola ngoba zonke izithembiso abamele uhulumeni abazenza kubafundi base-Poland abazenzanga.
Abanye abafundi bazwakalise imizwa efanayo bathi isimo esikhethekile abanikwa sona ekufikeni kwabo siphele ngesikhathi kuvalwa amakhamera.
Uhulumeni wase-Angola uthembise abafundi ukuthi uzobasiza ukuthi baqhubeke nezifundo zabo emazweni aseNtshonalanga. Uhulumeni wase-Angola wayezothwala izifundo futhi akhokhele indawo yabo yokuhlala kanye nokuzigcina.
Akwenzekanga lokho.
Abanye bababuyile manje bakhuluma ngokulangazela ngabangani nokuphila okuhle ababekushiye e-Ukraine.
Abafundi bakhuluma kakhulu ngothisha babo futhi bakhala ngokuthi izifundo zabo ziphazamisekile.
Omunye umfundi uthe ubheka i-Ukraine njengekhaya lakhe lesibili futhi uthemba ukuthi abase-Ukraine bazoyinqoba i-Russia ukuze abuyele.
Omunye umfundi osemusha wase-Angola owayehlala entshonalanga ye-Ukraine wanquma ukuhlala. Wangitshela ngesikhathi kuqala ukuhlasela ukuthi wayezohamba kuphela uma izimoto eziwuhlobo lwembayimbayi zase-Russia zigingqikela edolobheni ayehlala kulo.
Usekhona uyasebenza futhi ufundisa isiNgisi.
Uthi unethemba lokuba isakhamuzi sase-Ukraine aqale amabhizinisi amaningana alahle ubuzwe bakhe base-Angola!
ULopes Kiala ungumrepha wase-Angola ozinze e-Ukraine. Ucishe wakhala izinyembezi ngesikhathi ekhuluma ngendawo yangakubo i-Ipern emaphethelweni enkabeni yedolobha e-Kyiv.
Njenganoma iliphi izwe lase-Europe kusho uKiala i-Ukraine iya ngokuya iba nezinhlanga ezihlukahlukene. Nakuba kwakunezimo zokucwasa ngokwebala wasebenzisa umculo wakhe ukuze asize umphakathi ukwazi ukucwasa ngokwebala.
UKala ose-London njengamanje uthi uzobuyela e-Ukraine uma nje impi isiphelile.
UKiala akakalahlekelwa izimpande zakhe zase-Angola kodwa ubonga ukuthi i-Ukraine imsize wazuza impumelelo.
Uthi ukhumbula i-Angola ikakhulukazi ukudla, kodwa intombi yakhe yase-Ukraine yenza isitshulu senhlanzi esinemifino emnandi.