Awusoze wafuna ukuba nesimo esiphuthumayo e-Bloemfontein

Kabelo Tlhabanelo

Njengoba kukhona izithuthi zeziguli ezinhlanu kuphela e-Bloemfontein City, ukulinda ukuhanjiswa kuba yinto ebuhlungu futhi engapheli.

Kwesinye isikhathi ukulinda kuthatha amahora, futhi kwesinye isikhathi isithuthi seziguli asifiki nhlobo.

UJoshua Motoko, isiguli esivela e-Bultfontein, e-Free State ube yisisulu salokhu kushoda kwezithuthi zeziguli.

Wayengeniswe esibhedlela i-Universitas futhi wayedinga ukuhanjiswa esibhedlela i-Pelonomi.

Umatron wesibhedlela ubize isithuthi seziguli ukuthi sizolanda uJoshua ngoLwesihlanu kodwa asikaze sifike.

“Ngangeniswa esibhedlela ngesikhathi ngidluliselwa kudokotela onguchwepheshe e-Pelonomi ngoLwesihlanu olwedlule. Kungithusile ukubona isithuthi seziguli singafiki ngemuva kwamahora kufone abahlengikazi, kanti u-matron uze washayisa emsebenzini engabonanga nokuthi sigcine sifikile.”

Uthe ubenethemba lokuthi izingcingo ezishaywe ngoMgqibelo zizokwenza umehluko kodwa okuwukuphela kwento abayitholile kwabezimo eziphuthumayo kwakuyireferensi yocingo.

UMotoko ubekhathazekile ngokuthi ukudluliselwa kwakhe kodokotela onguchwepheshe kuzosulwa wabe esethatha isinqumo sokucela umalume wakhe ukuthi amhambise esibhedlela esilandelayo ngeSonto wabe esehlela ukubonana nodokotela ngoMsombuluko.

Ngesikhathi uCity Finger isiguli esinesifo sikashukela besesiqulekile, kwashaywa ucingo kunombolo ephuthumayo u-112 mhla zi-7 kuMbasa ngehora le-2 ntambama.

“Safika ngabo-8: 30 ebusuku ngatshela uzakwethu ukuthi asixoshe. Sengiluleme futhi besingasekho isidingo sosizo lwabo,” kusho yena.

USipho Towa wabezimo eziphuthumayo uthe bayazi ukuthi izithuthi zeziguli aziyi ukuyolanda iziguli.

Utshele i-Scrolla.Africa ukuthi: “Njengamanje sisebenzisa izithuthi zeziguli ezinhlanu kodwa lokho akudalwa ukuthi ziyashoda, sazithenga izithuthi zeziguli kuphela nje sidinga abosizo lokuqala,”

Ubuye wengeza ukuthi basebenzela ukuthuthukisa lo msebenzi ngokuqasha abasebenzi bosizo lokuqala abangaphezu kwama-500.

Izihloko zakamuva